Round Table Eesti esindus koosseisus Janno Sild, Rene Sildvee ja Risto Kriik käis Rootsis NEA regiooni Meetingul. See oli reis, mis pakkus suurepäraseid vaateid, head toitu, uusi ideid, palju nalja ja loomulikult ka mõned seiklused, mida niipea ei unusta.
Neljapäev – varajane start ja korralik pizzapidu
Meie Rootsi seiklus algas neljapäeva varahommikul. Lennuki rattad puudutasid maad juba kell 6.55. Mis seal ikka – otsisime Ristoga teised tablerid üles ja esimene hommikujook tuli juba üsna varakult ära teha.
Kell 9.00 väljus buss väikese hilinemisega Kramforsi poole. Ees ootas üle viie tunni pikkune sõit. Kuna mõnel vennal oli bussis hoog juba korralikult sees, venis teekond kohati veelgi pikemaks. Aga kohale me lõpuks jõudsime!
Õhtu algas korraliku pitsapeoga ning võib öelda, et ka baar oli avatud. Kogu melu toimus hotelli all asuvas pitsarestoranis. Toit oli väga hea ja juba esimesel õhtul hakkas tekkima tunne, et toidu kvaliteediga tehakse Itaalia World Meetingule silmad ette.
Voodisse saime juba kell 23.00. Pean ka mainima, et linnas, kus peatusime, ei olnud ühtegi avalikku baari, kuhu oleks saanud õhtut pikendama minna. Ju siis oli see märk, et tasub järgmiseks päevaks jõudu koguda!
Reede – mäkketõus, muinasjutulised vaated ja Rootsi külalislahkus
Reede hommik algas kell 9.00 bussisõiduga mäe poole. Ees ootas matk 256 meetri kõrguse tipuni.
Pärast esimest peatust, kui olime jõudnud juba 108 meetri kõrgusele, mõtlesin ausalt öeldes, et üles ma küll ei jaksa minna. Ja kes teab, kas siit üldse elusalt alla tagasi jõuan! Aga samm-sammult, pauside abil ja teiste toel sai teekond jätkuda. Veel kaks puhkepausi ning olimegi tipus.
Seejuures polnud tegemist mingi korraliku matkarajaga, vaid teenindusteega, mida kasutatakse ülemise restorani ja mäe hooldamiseks. Tee oli nii järsk, et seal oleks vist isegi ATV pidanud olema kuuerattaline!
Kõik see vaev tasus ennast aga kuhjaga ära. Ülevalt avanesid lihtsalt võrratud vaated – mäed, orud, jõed ja kauguses paistev Botnia laht. Tõeline muinasjutt, kus silm puhkas ja meel rahunes. Üleval saime süüa, juttu ajada ning kamina ääres mõnusalt aega veeta.
Pärast väikest puhkust ootas ees viktoriin, kus tuli neljaliikmelistes meeskondades ära tunda Skandinaavia muusikat. Arvasin alguses, et ega ma sealt suurt midagi ära tunne, aga üllataval kombel tundsin isegi mõne loo ära!
Alla otsustasin tulla suusaliftiga – mõnikord tuleb ju ka targalt tegutseda.
Edasi liikusime umbes kilomeetri jalgsi suvisele terrassile ja peokohale, kus suurem melu toimub soojal aastaajal. Alguses arvasime, et söömine toimub õues, ja olime selle mõtte peale juba veidi mures. Aga üllatus ootas nurga taga: olemas oli ka restoran, kus meid peagi vastu võeti.
Toit oli taas suurepärane ja koht ise väga mõnus.
Kuna olime hommikust saadik õues olnud, hakkas soojas ruumis ja kõht täis olles väsimus üsna kiiresti tunda andma. Eestlastele omaselt ei jäänud me aga pikalt ootama, vaid hakkasime lahendust otsima. Kell oli umbes 19.00 ja plaanitud bussisõit hotelli pidi toimuma alles kell 23.00.
Tegin kiire küsitluse, kes sooviks varem hotelli tagasi minna. Umbes pooleteise tunniga oli selge, et huvilisi jagub. Kell 21.00 võttis buss suuna hotelli poole ja kell 21.57 olin juba oma toas, teki all ning väga rahul nii päeva kui ka seltskonnaga.
Laupäev – ideed, koostöö ja „Get shit done”!
Laupäeva hommik algas kell 9.00 töötubadega, mis läksid kohe täie hooga käima.
Minu öeldud lause „Get shit done!“ osutus samuti menukaks. Töötubades sündis palju häid ideid selle kohta, mida ja kuidas saaksime oma liikumises paremaks muuta. Aga sellest juba mõni teine kord! Töötubade kokkuvõtted jõuavad meieni peagi ka e-posti teel.
Enne kui jõudsime ideid pikemalt seedida, tuli juba riided vahetada ja bussi peale minna, sest ees ootas lõunasöök.
Rootslased olid valinud meile restorani mäe otsas, kust avanes suurepärane vaade suurele sillale. Toit oli taas suurepärane ja vaated võimsad. Võib öelda, et rootslased oskasid nii toidu kui ka asukoha valikuga ikka väga hästi pihta panna.
Samas kohas algas ka meie NEA regiooni Meeting. Kohtumine oli lõbus, produktiivne ja meeldivalt kompaktne – täpselt selline, nagu üks hea rahvusvaheline kohtumine olema peab.
Pärast ametlikku osa toimus vimplite vahetus ning lisaks sõlmis Rene meile mõningad Tabler Exchange reisivahetuse lepingud.
Saime proovida ka Rootsi delegatsiooni pakutud surströmming’ut. Olen väga õnnelik, et selle ära proovisin! Maitse on ju iseenesest nagu heeringal, aga sellel on üks päris omapärane järelmekk. PS! Nuusutamine ei ole kindlasti vajalik. Mõnikord tuleb lihtsalt julgus kokku võtta ja ise järele proovida.
Gala – ilus lõpp ühele meeldejäävale reisile
Pärast bussisõitu hotelli algas reisi viimane vaatus – galaõhtu.
Nagu programmis lubatud, oli gala lihtsamas ja vabamas võtmes ning väga tore. Üks õhtu kõige soojemaid hetki oli see, kui Rene ja Risto korraldasid mulle koos kõigi vendadega ilusa sünnipäevalaulu nii inglise kui ka rootsi keeles. See oli tõeliselt südamlik üllatus, mis jääb kindlasti kauaks meelde.
Pidu ei lõppenud aga veel galaga. Õhtu jätkus ühes kebabikohas ning hiljem Kramforsi vendade oma klubi ruumides. Nii sai reisile panna väärika ja lõbusa punkti.
Suur aitäh, Rootsi vennad!
See reis jääb mulle kindlasti igaveseks meelde. Rootslased said korraldamisega suurepäraselt hakkama – programm oli mitmekesine, toit imeline, loodus võrratu ja külalislahkus täpselt selline, nagu ühelt healt vennaskonnalt oodata võiks.
Lisaks ilusatele vaadetele ja heale seltskonnale tulime tagasi ka hulga uute mõtete ja ideedega, mida Round Table’i liikumises rakendada.
Suur aitäh Rootsi vendadele sooja vastuvõtu, suurepärase korralduse ja meeldejääva nädalavahetuse eest!
Kohtumiseni järgmisel korral – ja nagu sai juba öeldud: Get shit done!
Janno Sild
RTE president 2026/27