Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, seega las seekordsed fotod jutustavad suure osa sellest nädalavahetusest ise. Aga ilusad hetked tuleb siiski kirja panna!
3.–5. juulil toimus juba 35. Hõra Tuur, seekord pealkirjaga “Piirideta Hõra”. Esialgne plaan viis meid Saarnaki laiule, kuid tundub, et saarlased ei olnud meile AGM-il kingitud värsket Eesti kaarti siiski päriselt andestanud. Nii tuli vahetult enne üritust teha kiire otsus ning kolida Hõra Hiiumaale Hellamaa rannikule.
Tagantjärele võib öelda, et see oli täpselt õige otsus. Midagi ei jäänud ära – pigem tuli hoopis juurde. Näiteks elekter, ilma milleta me vist enam väga elada ei oskagi.
Nädalavahetus algas küll korraliku katsumusega. Mere peal tervitasid saabujaid äikesetorm, rahe ja paduvihm ning nii mõnigi jõudis kaldale täiesti läbimärjana. Aga nagu Hõrale kohane – ilm tantsiti kiiresti ilusaks ning pidu kestis reede õhtust kuni pühapäeva lõunani.
Toimusid traditsioonilised ettevõtmised, palju naeru, veel rohkem häid vestlusi ning ära ei jäänud ka merereis. Seekord algas ja lõppes see Kärdla sadamas ning korraks piilusime isegi Hiiumaa Manhattanile ehk Kärdla metropolile.
Kui kogu nädalavahetus ühe lauluga kokku võtta, siis sobib selleks ideaalselt Trafficu lugu, mida LC6 Külli suutis meile ilmselt terveks suveks pähe mängida:
“Me ei lõpeta, kuni kestab muusika.
Painutame piire, murrame rutiine.
Me ei lõpeta, väsi ega katkesta.
Täna võib meid leida viimasena seismas.”
Just selline oligi Piirideta Hõra 35 – nädalavahetus, kus piirid jäid seljataha, rutiin ununes ning head inimesed tegid ühest tavalisest juulikuu nädalavahetusest midagi erilist.
Ja kui keegi arvab, et järgmisel aastal jõuab veel rahulikult otsustada, siis väike vihje – juba praegu on umbes pooled kohad järgmisele Hõrale broneeritud. Seega tasub silmad lahti hoida.
Suur kummardus kõigile osalejatele! Just teie tegite sellest nädalavahetusest selle, mis ta oli.
Kohtumiseni järgmisel Hõral!
Raido Randmaa
RT4 Kärdla