RT-6 klubi keskajast pärit haamri legend
RT-6 klubi haamer ja selle alus on kandnud endas aja ja lugude raskust. Võib öelda, et haamril on oma hing – selline, mis räägib iidsetest aegadest ja sõprusest läbi aastakümnete.
See lugu algas Pärnu jahtklubi juures 1990ndatel, kui süvendustööde käigus tõmmati üles tükike keskaegset koge vrakki. Just samast puidust valmistati klubi praegune haamer ja alus. Kujutage ette: pea tuhande aasta vanune tammepuit, mis kord kuulus Läänemerel purjetanud kogele, leidis nüüd uue elu klubi ajaloo sümbolina. Kaubalaevad koged ja tolleaegsed viikingilaevad, näiteks saarlaste laevad, seilasid Läänemerel samal ajal. Tänu koge märgatavalt kõrgemale kerele oli viikingitel neid väga raske rünnata. Osa vrakist on täna eksponeeritud Pärnu muuseumis.
Vanake Paulal tuli omal ajal mõte teha klubile uus haamer, kasutades seda erakordset tammepuitu. Puidutöö meister old Kari haaras oma töökojas pihku tammetüki ja asus enda sõnutsi “huupi” tööle, andes puutükile uue elu. Töö käigus lisandus haamrile ka alus, mille keskel asuv kinnituspunn on tõeline ajaloo jälg – kunagine detail, mis kinnitas laeva osi.
Selle haamri eluloos ei puudu ka draamat. Kord aastaid tagasi ühel koosolekul olid vanakesed Nõmmsalu ja Egon käitunud ülemeelikult ja legendaarne president Gert olevat tagunud haamrit nii kõvasti, et see murdus pooleks. Õnneks oli murdekoht ühes otsas ja Karil õnnestus reliikvia taastada.
Täna on klubi haamer juba 15 aastat vana, kuid selle tähendus kasvab aastatega. Pole raske kujutleda, et see võib püsida ka järgmised 100 aastat, meenutades igale uuele klubi liikmete põlvkonnale, et isegi kõige tormilisemad lood on väärt säilitamist.
Võib-olla on see lihtsalt haamer, aga tegelikult on see klubi ajaloost ja sõprusest läbi imbunud sümbol. Pea iga protokollitava löögiga annab see edasi sajanditepikkust lugu – ükskord kogest, nüüd meie kõigi omast.
Kirja pani Magnus, RT-6 president 24/25