P.R.O. Oliver Kalme | Eelmisel kevadel tuli üks tore teade (minu jaoks), et venna vahetusprogrammi võitja Mihkel ei saa kahjuks Austriasse sõita. Kuna teine reisile mineja oli minu klubivend Kaur-Mikk, tekkis mul kohe mõte kandideerida – sellist võimalust ei saanud ju kasutamata jätta. Nagu peagi selgus, oli see otsus kõike väärt, sest reis osutus tõeliseks aknaks Round Table’i rahvusvahelisse maailma.
Mihkli loobumise järel avanes kõigil võimalus uuesti kandideerida. Kuigi ootasin tihedamat konkurentsi, selgus, et olin ainus huviline. Nii algas minu ja Kauri ühine teekond, mille alguspunktiks sai Riia lennujaam. Lendasime Ljubljanasse, kust jätkasime reisi rendiautoga – sihtkohaks Zell am See Austrias. Tee sinna oli juba omaette elamus – imelised mägiteed ja looduse võimsus andsid reisi algusele unustamatu atmosfääri.
Esimestel päevadel liitusime Edelweisstour’i seltskonnaga.
See legendaarne grupp võlus meid oma vahetu energia ja kaasahaarava huumoriga. Külastasime mägiseid paiku, nautisime maalilisi vaateid ning kogesime Austria külalislahkust restoranis, mis asus ajaloolises mõisas. Mis, kui õigesti mäletan, kuulus ühele Oldile.
Samal õhtusöögil avastasime, et oleme ruumis koos vennaga, kelle klubihaamer on RT3 pättuste tõttu Mauritiuselt meie kohvris juba pikemat aega veetnud. Lubati rõõmsalt sellele järele tulla.
Lisaks olid seal ühed Saksamaa vennad tulnud AGMile purjekaga. Oli omaette põnev hiljem galal vaadata tüüpe, kes olid lühkarite ja T-särkidega, sest neil polnud kaasas ülikondi.
Õhtuks peatusime hotellis, kust avanesid postkaardilikud vaated ümbruskonnale – hetk, kus isegi kõige kiiremal rändajal tuleb aeg korraks peatada ja hingata.
Järgneval päeval jõudsime Spittali, kus ootasid ees Austria AGM ning RT20 Spittali 50. aastapäeva pidustused.
Reede õhtune gala avas nädalavahetuse piduliku noodi. Laupäeva programm kulmineerus juubelipeoga, mis algas Kirchtag’i ehk kohaliku külapeo stiilis – rahvariided, lõõtsamuusika ja traditsiooniline toidulaud lisasid sündmusele erilise värvingu. Varajane algus tähendas, et juba õhtuks oli tantsupõrand täidetud ning peomeeleolu laes.
Spittalis oli võimalus kohtuda vendadega paljudest erinevatest riikidest. Üllatav oli, kuidas isegi esmakordne tutvus tundus pigem kokkusaamisena vana sõbraga. Sain tuttavaks ka Round Table tavadega, nagu mündimäng ja Buffalo Pin, ning kogusin hulganisti kutseid teiste riikide klubidesse. Round Table’i võrgustiku ulatus ja vendade omavaheline sidusus avaldus igas hetkes. Näha oli tõelist vendlust igal nurgal.
Ilmselt ei lähe kunagi meelest oma esimene Buffalo hüüe vennale, kes tuli minu gintoonikut maitsma. Lisaks sellele, et ta minu kokteili põhjani jõi, pidin talle veel uue ka ostma…
Nädalavahetuse tipphetkeks võib pidada galaõhtut, bannerilõunat ning linnaekskursiooni Spittalis. Need sündmused ei olnud pelgalt ajaviide, vaid pakkusid ainulaadseid võimalusi uute kontaktide loomiseks ja Spittaliga tutvumiseks. Ja loomulikult reis koos oma klubivennaga lisas kogemusele sügavust ja liitis ühtseks.
Sellised reisid, mis kombineerivad kultuuri, seiklusi ja vendlust, ongi Round Table’i sool ja pipar. Need pole lihtsalt sõidud uude sihtkohta, vaid uksed täiesti uude maailma. Jään huviga ootama järgmise Travel Bingo võimalusi ja väljakutseid.
Kirjutas Oliver.K RT3