Kas teadsid, et keskmine inimene kasutab oma elust 26 aastat magamisele? See on 26 aastat hästi kasutatud aega – juhul kui uni on õige. Eestseisuse novembri koosolekul avardas vend Viljar Vaht RT-5’st teadmisi selle osas, kuidas mõõta ja mõista tehnoloogia abil enda une kvaliteeti ning milliseid taipamisi on 5 aastat jälgimist toonud.
Mis see on ja miks see oluline on?
Oura on biohäkkimise valdkonnast tulnud stiilse väljanägemisega tehnoloogiline sõrmus, mille abil on võimalik sisse näha enda une erinevatesse parameetritesse ning nende põhjal igapäevase rutiini osas täiendusi teha. See kõlab sarnaselt sõnale “aura” ning põhjusega, sest tihti ongi kvaliteetse unega inimeste ümber positiivsuse ja rahulikkuse aura. Uni tugevdab üldist tervist, aitab tegutseda tõhusamalt ja kiiremalt ning reguleerib väga olulisi valdkondi s.h. stress, emotsioonid ja ainevahetus. Oled kindlasti kuulnud väljendit “hangry”? Sellele on olemas ka une sünonüüm – “slangry”.
Mida see teeb?
Tänane 3. generatsioon mõõdab sõrmelt mitmete sensorite abil üle 20 biomarkeri. See tuvastab erinevad une faasid (sügav, REM ja kerge), pulsi ja südamelöökide erisuse, ühtlasi jälgib hingamiskiirust, kehatemperatuuri ja vere hapnikusisaldust. Saadud kõikide andmete pealt kalkuleerib tarkvara telefonis igal hommikul algavale päevale sinu valmisoleku hinde, juhib tähelepanu anomaaliatele ning annab soovitusi.
Kuidas sellest kasu saada ehk 5 järeldust 5’lt kasutusaastalt?
Inimeste elustiil ja päevane rütm on erinev ent und mõjutavad bioloogilised dünaamikad on kõigil samad. Nagu hea sõber ja ettevõtja Timo on statistika kohta öelnud: “Numbers are numbers are numbers”.
• Hiline söömine väljendub numbrites. Võin täna kindel olla, et söömisest 4 tunni jooksul on pulss kõrgem ning selle akna sees olev sügav uni on häiritud. Kuna sügava une faas on alati kõige alguses ning kui see jääb lühikeseks, siis füüsiline taastumine on häiritud. Seetõttu kui trenn jätta õhtusse, siis tuleks kaasnevat ette planeerida.
• Samavõrd oluline on öö pikkus. Suure väsimusega ent hiljem magama minnes saab füüsiline keha oma taastamise aga kui REM tsüklid, mis taastavad aju ja kognitiivset võimekust, jäävad ära või lühikeseks võib tekkida vaimne kurnatus, ärrituvus ja tunne, et “kõike on liiga palju” üsna kiirelt. Ehk alla 6 tunni (4 tsükli) ei tohiks kindlasti regulaarselt leppida.
• Päevane liikumine ja saun/spa/vann on parim ettevalmistus kvaliteetseks uneks. Kõige pikemad sügava une tsüklid olen saanud alati peale saunaskäiku ja/või külmas vees suplemist.
• Sarnaselt söömisele on väga otsene tulemus näha alkoholil, nikotiinil ja kõigel muul, mis närvisüsteemi mõjutab. Üks klaas veini mõjub nagu kerge hiline eine aga korralik pidu lööb kõik tsüklid segamini, tõstab kehatemperatuuri ja hingamiskiirust 10-20% ning annab tunda veel 2 päeva hiljem.
• Hommikune Sleep score ja Readiness score on midagi, millesse suhtun vanuse tõustes üha tähelepanelikumalt. Kehv või lühike öö väljendub numbrites, mistõttu saan otsida seoseid eelmise päeva osas ja vaatan üle sel päeval füüsilise treeningu sisu, vahel planeerin ka juba õhtut.
Hoolides enda unest hoolid ka kõigest muust enda elus. Magamise tulemus on nagu liitintress, mis koguneb – mõlemas suunas. Lähtudes põhimõttest “inspect what you expect” on Oura sõrmus olnud minu kui biohäkkeri jaoks üks parimaid investeeringuid iseendasse.
Une temaatika kohta on hästi kirjutanud Dr. Matthew Walker oma raamatus “Why we sleep”. Selgitusi, näpunäiteid, häkke ja muud olulist seonduvat saab allolevalt kahelt viitelt, kus on tehisaruga kokku võetud mitme tunni jagu vestlust ja infot:
1. Dr. Matthew Walker: The Science & Practice of Perfecting Your Sleep | Huberman Lab Podcast #31
2. Sleep Toolkit: Tools for Optimizing Sleep & Sleep-Wake Timing | Huberman Lab Podcast #84