Esimene resort oli looduskaunis kohas, kus tutvusime ka oma reisiseltskonnaga, kellega kogu pretouri vältel koos aega veetsime. Kohalikke vendi oli kaks: Hasheen ja Udara. Kes muuseas alles eelmise õhtu peol said teada, et nad peavad meile pre-touri korraldama. Nendele lisaks olid ka kaks LC õde, Saksamaalt ja Norrast ning meie. Kokku kuueliikmeline reisiseltskond, kes asus Sri Lanka maalilist loodust nautima. Esimeses resortis viibitud aja vältel käidi ära kohalikus Buddha templis, Sigiriya kaljukindluses, mida kasutas üks valitsejatest enda haremi ning muude seksuaalsete huvitegevuste harrastamiseks. Samas oli 1 200 trepiastmega kanjoni otsa ehitatud kolmandal sajandi ehitatud kindlus külastamist väärt.
Pildid 3 tk:
Samuti Safaril, mille käigus üks kordumatute kubatuuridega elevant otsustas meie tuuri maasturit rünnata. Õnneks saime elevandi eest napilt plehku.
Kui esimeses resordis sai paar päeva elu nauditud ning ekskursioonid tehtud, liikusime edasi riigi keskosast riigi idaossa, kus ootas meid Trincomalee nimelise asula lähedal golfi resortis luksuslik kahekorruseline villa, otseloomulikult oma basseini ning isikliku koduabilisega. Trincomalee villa asus vaatega otse merele. Külastasime Dambula Rock Templit, snorgeldasime, tarbisime maitsvaid kokteile, sõime head toitu. Ühesõnaga, täismäng või oli see ehk isegi jackpot. Isegi üks LC õde otsustas öösel segastel asjaoludel meie vahel uinuda.
Eesti vendade toast avanenud vaade:
Trincomaales toimunud romantiline õhtusöök vaatega India ookeanile:
Kui Trincomalees alustasime rahulikult, siis sealsel teisel ning ühtlasi viimasel õhtul saime taas tuurid üles ning korraldasime kohalikus rannabaaris seninägematu peo. Joogid odavad, tütarlapsed kaunid ning sellega olid eeltingimused täidetud, et Eesti vendade rahakoti rauad avada ning kogu punt mõnusasse peomeeleollu viia. Kelmikas jäädvustus Ristost kahe kaunitariga liivaselt tantsuplatsilt:
Pärast võimast pidu oli Pre-tour sealmaal, et oli aeg liikuda edasi kolmandasse ehk viimasesse sihtkohta. Selleks oli taas riigi keskosas asuv Kandy linn.
Vahemärkusena oleks paslik mainida, et teadaolevalt peavad vennad hästi hüdreeritud olema. Kui mõnel hommikul kuivas suu teisest rohkem, siis tegime tee ääres peatusi, kus said värsket kohalikku kuningkookost joodud:
Mägise ja troopilise džungliga kaetud Kandy võlu seisnes selles, et meie öömaja asus kogu linna vaatega kahekorruselises majas (mida ta ka lahkesti välja üürib https://maps.app.goo.gl/v65sSavuV8yHoD9f9 ), mis kuulus ühele Sri Lanka oldtablerile, kes ka ise meiega rõõmsalt koos seal aega veetis ning linnas toimuvat elu-olu tutvustas.
Taaskord kostitati meid lahkelt maitsvate kohalike söökidega, ei puudunud puuviljad ning võimalik oli ka kopsudesse manustada erinevaid medikamente.
Selles linnas külastasime järjekorras kolmandat templit, kus viidi meiega läbi ka õnnetoov riitus. Selle käigus pidi vend Einar lööma kookose vastu kivi katki ja kandma puuviljadega kandikut. Kõik puuviljad saime muidugi ise veel ära süüa pärast sellele eelnenud kummalisi tegevusi, mida ei oska üks taarausku Vabariigi kodanik sõnadesse pannagi. Templite ümber on tihti palju loodust ja loomi.
Kohalik massaažisalong, pigem rõõmsameelse lõpuga möödunud külastus, sai meil samuti just selles linnas ära külastatud. Hommikul oligi aeg nii kaugel, et Pretour sai oma lõpu ning suundusime tagasi Colombosse, kus ootas meid juba tuttav majutaja. Pretouri tulemina võib öelda, et Eesti vennad said omale kogu eluks uued sõbrad – need samad kuus liiget, kes kogu Pretouri vältel ühiselt seiklesid.
Loomulikult ei jäänud me ka tänusõnadega kitsiks. Jagasime välja Vana Tallinna pudeleid ja RT11 pine, mõned õnnelikud said ka RTE Gin’i.
Colombos võtsime õhtul taas peotuurid üles, Candiruumi nimelises meelelahutusasutuses ning seekord tutvusime juba mitmete kohalike vendadega, kes olid tulnud AGM’i eelõhtul meiega lõbutsema. Vend Einar liitus meiega hilinemisega, sest ta arvas, et hea idee oleks pärast pre-touri käia läbi kohaliku tattoo salongi ja endale midagi naha peale juurde joonistada.
Tugevamad jätkasid pidu veel ka kohalikus ööklubis, kus ka meie suutsime varahommikuni pidutseda.
Vend Ristol õnnestus meie vend Kristeri eelkäia RTI eelmine sekretär Nadeen Kumarasinghe pildile püüda:
Lõpuks oli kätte jõudnud kauaoodatud laupäev, ehk AGM’i ja gala toimumise päev, mil lõime end lille ning asusime Šveitsi täpsusega mõõdetud kingituste nimekirjaga AGM’i suunal teele.
AGM ise toimus soliidses koosoleku ruumis, kus 9-liikmeline eestseisus istus kõikide koosoleku osaliste ees. Meilegi omaselt oli neil kaks šerifi, kes trahve määrasid. Peamiseks erinevuseks Eestis toimuvate AGM’dega oli see, et teiste liikumiste vennad-õed olid kohe koosolekul osalemas. See tähendas, et RT koosolekul osalesid ka kõik LC, Tangent või 41’e liikumiste liikmed ning hiljem toimus samas ruumis ka teiste liikumiste koosolekud, millest vennaskonna liikmed võisid ka osa saada.
Kui koosolekud peetud, liikusime edasi gala toimumise paika, mis toimus hiiglaslike mõõtmetega telgilaadses hoones ning oli seest varustatud võimsate jahutusseadmetega nii, et kohati oli seal Sri Lankale ebaharjumuspäraselt jahe. Nii AGM koosolek kui ka gala kestsid seal ikka ajalises mõõtmes oluliselt vähem aega, kui Eestis tavaks on. Galale omaselt oli palju sõnavõtte, kuulutati välja kõikide liikumiste säravamad tegijad ning klubid. Traditsiooniliselt andis vana juhatus uuele juhatusele ka ametid üle. Toitlustati n.ö Rootsi laua kombel ning toit oli taas tõeliselt maitsev. Samuti oli kogu gala vältel alkohol osalejatele piiramatult tasuta.
Gala lõpuosas eestlastele sõna küll ei antud, kuid me võtsime sõna ise ning selle ka saime. Vend Einar pidas suurvalitsejale omase sajandi parima inglisekeelse sõnavõtu, mille raames sai tänatud kõiki vendi ja õdesid, kes meie hinnangul tänamist väärisid.
Pärast gala ametlikku osa jätkus meeleolukas pidu erinevate üllatusesinejate ning DJ saatel. Tugevamatel oli võimalus minna edasi ka ööklubisse, taaskord meie seda võimalust kasutamata ei jätnud ning lõbutsesime varahommikuste tundideni.
Pühapäeval ehk reisi viimasel päeval käisime veel kohalikku toitu nautlemas, ostsime kodustele turistinänni ning õhtu lõpetasime ühes kaubanduskeskuses asunud spordibaaris, kus saime Sri Lankal veedetud aja vältel kahtlemata parima kontsertelamuse osalisteks.
Kokku olid tulnud 3 erinevat coverbändi ja tegid ühissündmuse. Loomulikult pidutsesime ja nautisime kohalikke ande sajaga.
Kahtlemata, see reis oli täiuslikult kordaläinud ning kohalike vendade külalislahkus, rõõmsameelsus ning pidev hoolitsemine jääb veel pikaks hingele pai tegema. Vennad, reisige!
Saate lähedamaks nii vendadega, kellega reisite, kui leiate maailmast teisi sõpru, kellega te veel kohtunud ei ole!
Meil oleks veel palju seikasid rääkida, kuid selleks on antud artikli ruum liialt lühike. Samuti saaksime camera rollidest välja panna väga provokatiivseid pilte ja videosid. Aga lihtsalt tiisimise mõttes panen siia mõned leebemad.
Risto Kriik & Einar Tiimla
RT-11 Haapsalu vennad