Silt: VENNAD

RT3 kevadine traditsioon viis vennad jäistele radadele Arktikas

RT3-e juba traditsiooniks kujunenud “Presidendi reis” viis aprilli keskel 14 venda Teravmägedele. See muljetavaldav saarestik asub Arktika ookeanis, Barentsi mere ja Norra mere ristmikul ning pakkus tõelist seiklust maailma äärel.

Esimesel päeval kohtusime Svalbardi ülikooli õppejõu Riko Noormetsaga. Vestlesime Arktika piirkonna rõõmudest ja muredest – loodushoiust, naistest ja alkoholi piirangutest.

Teisel päeval suundusime mootorsaanidega Teravmägede idakaldale, et pidada lõunapaus polaarjää keskel. Teekonnal nägime jääliustike murdekohti, külastasime liustikupragu ja kihutasime lihtsalt niisama tühjal väljal kiirusel 130 km/h.

Kolmanda päeva veetsime jääklassiga laeval, nautides rahulikke loenguid linnusulgedest ja muudest polaaralade imedest. Saime oma jala külmunud veele ja kohtusime uudishimuliku morsaga, kes tuli meid lähemalt uudistama.

Õhtud möödusid ümarlaua taga süües ja karaokebaaris lauldes. Ilm oli üllatavalt sõbralik – külma oli vaid –8 kuni –10 kraadi, tuult polnud ja päike paistis katkematult kogu meie sealviibimise aja.

Reis pakkus meeldejäävaid elamusi, vendlust ja uusi vaatenurki maailma ühest kõige erilisemast nurgast.

RT5 Tallinn Nord vennad Harry Marana ja Kaarel Silmato olid õnnelikud võitjad vennavahetuse programmis ning mõlemad sattusid ka samale AGM-ile, milleks oli Šveitsis toimuv AGM. Ürituse korraldas kohalik RT36 koostöös CLUB 41 Schweiz-Suisse-Switzerland ja Ladies Circle Switzerlandiga.

Üritus toimus Asconas ja Locarnos, põhiliselt veetsime aega Locarnos järve ääres asuvas RT36 klubimajas, õigem oleks öelda lossis nimega Romantik Hotel Castello Seeschloss kuhu saate ka ise vabalt toa võtta, kui seda linna külastate. Ascona on Šveitsi madalaim linn. See asub 196 meetri kõrgusel merepinnast Lago Maggiore põhjakaldal, mida nimetatakse ka Verbano järveks.Ascona on kuulus oma pehme kliima, vanalinna ja järvepromenaadi poolest, mis on täis tänavakohvikuid ja millel on ladina õhkkond.

Üritus toimus 8-11.05.2025 kuid meie maandusime Zürichisse juba 07.05 hommikul, et saaks osa võtta 8 mai hommikul toimuvast pre tourist. Võtsime rendist auto, kuna ühistransport tundus keerukas ning rendikas nendeks päevadeks oli pigem soodne. See andis meile võimaluse avastada ja näha oluliselt rohkem. Eriti siis kui vale tee peale keerasid, mis tihtipeale osutus suurepäraseks kogemuseks. Tänu sellele õnnestus näha Milka lehmasid, tuleb välja et polegi lillad, kuskil pisikese küla tee ääres seisis ka kõigile tuntud auto DeLorean filmist Tagasi Tulevikku ning sai näha kohalikku arhitektuuri, süüa kohalikku 35 euri maksvat šnitslit ja ka mägiseid teid sai nautida autoroolis. Sai ka turistikas tehtud Chapel Bridge juures, mis on maailma vanim säilinud puidust sild aastast 1365. Teel Locarnosse läbisime ka pikkuselt viienda tunneli Euroopas milleks oli Gotthard Tunnel 16,9 km. Vaatamisväärusi jagus terve tee vältel.

Locarnosse saabudes sättisime sisse ennast hubasesse Parkhotell Emmausi rustikaalsesse hotellli, hankisime mõned õlled ja snäkid igaks juhuks ning suundusime siis klubimajja. Seal toimus ettevalmistus ürituseks, kuid vennastumine sai juba alata sellegipoolest. Kolm soome venda Soome RT15-st saabusid kohale ühe Saksa vennaga ning veini hakkas voolama ojadena. Oli väga muhe ning õhtu lõpetasime imemaitsvat pizzat süües.

Järgmine hommik suundusime pre tourile. Sõit paadiga viis meid Isole di Brissago saarele. Saarel on pikk ja kirju minevik, kui seal on olnud ja on tänaseni nö. botaanikaaed, kus on üle 2000 eri liigi taimesid, puid jne. üle maailma. Nimelt on saarel nii imeline kliima oma asukoha tõttu, et see toimib justkui vabas õhus oleva kasvuhoonena ja see võimaldab seal erinevatel liikidel edukalt ellu jääda. Kui umbes tunnine ringkäik giidiga oli lõppenud ootas meid mõnus lõunasöök ja muidugi ime hea vein ja õlu. Peale seda suundusime tagasi mandrile ja saime osa Locarno vanalinna tuurist giidiga. Väga värvikas ajalugu on nii pisikesel kohal ning sellest võiks pikalt rääkida. Õhtu lõppes meeleoluka õhtusöögiga restoranis, mis asus klubimajast kohe üle tee, Ristorante al Lago. Toidud olid väga maitsvad ning veini läks ojadena. Juttu sai vendadega vesteldud vahetpidamata ja kui arvasid, et enam paremaks ei saa minna siis tegelt läks.

Üheksanda mai hommikul enam nii kerge ärgata polnud, aga ei olnud viga. Kuna meil oli vaba aega, siis otsustasime, et sõidame ka Itaaliasse korra, sest see on ju nii lähedal. Mõeldud tehtud, tunnike sõitu ja olime Itaalias,Campione d’Italia nimelises kohas, mis on väike osa Itaaliat ümbritsetud Šveitsiga. Seal nägime Euroopa suurimat kasiinot, mis nägi välja kole nagu öö. Muidu oli väike vaikne kohake Lago di Lugano järve kaldal. Suundusime tagasi Locarnosse, võtsime mõned espresso martinid lipsutaha ning veetsime vendadega aega. Kell 16 algas kogunemine ning suundusime õhtusesse peokohta. Oli mõnus elav muusika, palju erinevaid napse ning palju uusi tutvusi. Soome vennad said ka ühe auto pagassist osta endale Šveitsi RT rätikud ning otsustasid täiskuu valgel minna järve ujuma, sest uusi rätikuid oli vaja ju testida.Tõmbasime peale seda otsad kokku või noh mina Harry tõmbasin, et valmistuda uueks päevaks. Kõvemad vennad vennastusid ikka hommikutundideni nagu kuulda oli.

Kümnendal mail andis ikka eelmise päeva pidu kenasti tunda ja sai kõvasti puhatud, et õhtul galale minna. Gala toimus ilusas hotellis Parkhotel Delta Wellbeing Resort Ascona. Oli väga viks ja viisakas õhtusöök ning sotsialiseerumine ja kuskil kella 23 paiku sai seegi osa läbi ja oli võimalus minna afterpartyle. Muidugi Šveitsi uue presidendi kasukas läks jalutama. Oli mul au seda valvata ning paaril korral selle vargust vältida, kuid lõpuks vend Kaarel murdus ning tegi katse, millel ma juhtuda lasin. Paraku jooksis ta vales suunas ja jäi presidendi kaasale vahele ja tagastas kasuka. Küll aga ei takistanud see teisi ning õhtu lõpuks see pihta pandi, kahjuks ei mäleta kes need edukad olid.

Viimase päeva hommikul ootas meid Ristorante al Lagos hommikune brunch austrite ja šampanjaga. Seal vahetasime viimaseid muljeid vendadega, kellega rohkem kellega vähem aga mälestused sündmusest olid super positiivsed ja tänaseni tuleb kananahk ihule kui mõelda sellele.

Pakkisime veel kolm Soome venda ka auto peale ning asusime lennujaama poole teele. Teekond oli vägev, sest nüüd sattusime sõitma nendesse mägedesse, mida varem kaugelt nägime. Uskumatud vaated ja loodus, metsad mäenõlvadel, lumised mäetipud ja lilli täis aasad. Käisime suure tammi peal, kus on filmitud James Bondi film Golden Eye üks osa, milles ta põgenes pahalaste eest ja hüppas siis sealt tammilt alla. Täna saavad kõik seal ise kogeda seda benji hüpet. Ka õnnestus San Bernandinost läbi sõita ja sattusime 2066 meetri kõrgusele. Kaarel oli mitu päeva rääkinud, et tahaks ikka Liechtensteinis ka ära käia, et see on üks pisike riik, kuhu naljalt ei satu. Kuigi algselt oli plaan siis lõpuks plaani sinna minna polnud, sest tundus et sõit kisub pikaks, siis üks hea “vale” pööre ning sattusime siiski ka sinna. Seal tegime vendadega maitsva lõuna ning teekond lennujaama sai jätkuda. Ehk siis saime käia kolmes riigis ning kogeda väga ägedat AGM-i tänu suurepärastele Šveitsi ja ka muude riikide vendadele, kes olid üli sõbralikud, naljakad ja abivalmid. Kaks Šveitsi venda tulevad ka meie AGM-ile juba see aasta ning sai ka kokkulepitud kutsete saatmine uue aasta AGM-i tarvis mitmetele välkaritele Šveitsist, Saksamaalt ja Taanist.

Minu jaoks oli see esimene teise riigi klubi sündmuse külastus ning ausalt, ei tea miks varem pole käinud. Soovitan kõigil vendadel minna, kes pole käinud ja kes vähegi saavad minna sellistele sündmustele rahvusvaheliselt.