Möödunud RTE sünnipäeval naeratas mulle õnn, kui RTI Travel Bingo loosirattast tuli välja midagi palju enamat kui lihtsalt auhind – võimalus osa võtta Seišellide AGM-ist. See väike saareriik, kus elab vaid umbes 120 000 inimest ja kus Round Table’il on kõigest 16 liiget, suutis pakkuda elamusi, mida ei unusta iial.
AGM ise oli rahvarohke ja südantsoojendav – lisaks klubivendadele olid kaasatud ka oldid ja kaaslased. Koosolek möödus heas vaimus, õhtune gala-õhtusöök toimus otse Beau Valloni rannarestoranis ning pühapäeval lõpetasime nädalavahetuse ühiselt rannas, grillides, ujudes ja jalgpalli mängides.
Minu reis ei piirdunud vaid ametliku programmiga – jäin Seišellidele veel nädalaks ja koos kohalike vendadega sai avastatud loodusimesid ja peidetud aardeid, mida saareriik pakub. Klubivennad võõrustasid mind uskumatult soojalt ja hoidsid pidevalt tegevuses. Olen palju maailmas reisinud, kuid just Seišellid on minu jaoks tõusnud esikohale kõigi seniste sihtkohtade seas – loodus, inimesed ja energia olid lihtsalt erakordsed.
Uue hooaja alguses plaanin teha pikema ettekande oma reisist, kus räägin kõigest lähemalt, jagan lugusid ja pilte ning ehk innustan teisigi seda maagilist saarestikku kogema. Tablers Exchange’i kaudu on juba idanemas head diilid, mis võivad peagi anda võimaluse ka teistel vendadel Seišellide võlu ja vennalikku vaimu omal nahal kogeda.
RT-11 Haapsalu vendadel on teist aastat järjest olnud õnne meie liikumise reisiloosides. Nimelt eelmisel aastal käis vend Risto Kriik loosiga juba Bangladeshis ning sel aastal osutus Tabler Exchange programmi raames võitjaks RT-11 Haapsalu president, vend Einar Tiimla. Einarile sai osaks Sri Lanka AGM ja sellele järgnenud gala, mis toimus 28.06 riigi pealinnas Colombos. Eelnevalt käis üks Sri Lanka vend juba ka meie AGM-il Tartus.
Einar, kes muuseas RT sünnipäeva gala laval ainsana reisiloosi võidusõnumit vastu võtmas käis, teatas kohe, et on kindlasti minemas. Seda enesekindlust ei jätnud vend Risto märkamata ning otsustas Einariga kaasa minna. Nii asusid vennad 20. juuni lõunapaiku üheskoos Istanbuli lennule, et sealt juba mugavalt Turkishiga edasi lennata Colombosse. Enne minekut tegid vennad ka ühiskõne paljudele Eesti vendadele juba tuttava Tharindu Ameresekerega, kes lubas, et Sri Lanka vennad on valmis lahkelt Eesti vendi vastu võtma ning ka meeleolukas pretour’i kava on valmis.
Meeleolukas lend Istanbuli (4 tundi) ja sealt edasi 8 tundi Sri Lankale selja taga, astusid vennad Bandaranaike lennujaamast välja, varahommikuse troopilise kuumuse kätte.
Leidsime kiiresti kohaliku taksojuhi, kes korjas endale ka teise mehe giidiks peale, sest ta ei teadnud, kus meie sihtkoht tegelikult on. Samuti puudus meil internet, et seda näidata. Ju siis ei olnud veel olnud mahti Airalot telefoni tõmmata.
Vennad kirjeldavad oma seiklust järgmiselt. Pärast väljakutseterohket taksosõitu jõudsime oma põhilisse ööbimiskohta, kus kohalik perekond meid võõrustas ja tegu ei olnud tavalise koduga. Meil oli oma tuba, millel oli privaatne duširuum koos aurusaunaga. Lisaks oli maja ees bassein, sees jõusaal ning majas toimetas Eesti väikeettevõtte jagu koduabilisi – üks mees kokana, teine mees pesi pesu, kolmas mees nokitses aias, neljas oli isiklik autojuht jne. Hiljem saime teada, et leibkond, kuhu sattusime, omab Sri Lankal pagaritoodete ketti “Perera and Sons”, mille aastakäive on 60 miljonit USA dollarit ning mis toitlustab kohalikke elanikke enam kui 250 asukohas. Loomulikult on neil veel mõned teised väiksemad ärid nagu logistika ja kinnisvara.
Pererahvas oli muidugi uskumatult külalislahke, pakkus meile ka mitmel korral kohalikke roogasid laias valikus. Loomulikult olid olemas maitsvad puuviljad otse koduaiast ning külmkapist ei puudunud ka külmad Lioni (kohalik õlleturu valitseja) pudelid.
Pärast õhtusööki käisime vend Tharindu juures veel lõviõlut mekkimas ja muljeid vahetamas. Temast kiirgas Eesti ja eestluse armastust. Külaskäik jäi aga üürikeseks, sest pidime minema linnatuurile.
Pärast linnatuuri läksime Avishkaga professionaalset padeli matši vaatama. Nad toetavad kohalikku tiimi, kes sellel korral pidi kaotusega leppima. Samas vend Einaril õnnestus pärast mängu platsile lipsata (koha omaniku näoga) ja turniiri võitjatega pilti teha.
Meie majutaja Avishka kutsus meid kohe esimesel õhtul ka peole ning Eesti vennad pole papist poisid – laulsid nii karaoket kui ka osalesid kohalikus arvete klaarimises. Tulemiks oli järgmisel hommikul umbes paaritunnine hilinemine pretour’ile, kuid Sri Lanka vennad olid mõistvad ning ootasid pidulised kenasti ära ning pretour võis tugeva pohmelli saatel alata.
Sain Tabler Exchange programmi raames loosiga võimaluse minna Austria AGM-ile. Ja kui juba minna, siis võtsin ette ka Edelweissi pretuuri, mis eelnes AGM-ile. Ausalt öeldes oli see mul üsna meelest ära läinud – kuupäev saabus järsku, pakkisin asjad ja hüppasin lennuki peale. Polnud varem üksi reisinud, alati on keegi sõber või lähedane kaasas olnud. See kord oli aga täiesti esimene kord üksi – ja otse Austriasse.
See, mis mind seal ees ootas, oli uskumatu. Mind võeti vastu nagu pereliiget, nagu päris Round Table venda. Lennujaama tuldi vastu ja alates sellest hetkest ei pidanud ma enam ise millegi pärast muretsema – kõik oli korraldatud. Esimene päev viis mind kohe Viini muuseumidesse, edasi õhtusöögile ja lõpuks lõbustusparki. Õhtu oli väga meeleolukas ja majutus korraldatud – ei pidanud millegi eest maksma.
Järgmisel päeval algas viiepäevane bussisõit läbi Austria. Loodus, mäed, järved – kõik oli vapustav. Igas linnas ootasid meid Round Table vennad, kes kohtlesid mind nagu head sõpra või pereliiget. Tutvusin vendadega, kes näitasid oma kodukohti, pakkusid majutust ja hommikusööki veinimõisa terrassil. Kõik oli viimse detailini läbi mõeldud.
AGM toimus imeilusas järveäärses linnas, mida ümbritsesid mäed. Seal kohtusin paljude rahvusvaheliste noorte vendadega Islandilt, Itaaliast, Lõuna-Aafrikast, Hollandist, Saksamaalt ja mujalt. Käisime paadisõidul järvel, sõitsime helikopteriga mägede kohal ja nautisime koos olemist. Tõele au andes oli nii äge, et oleksin peaaegu oma tagasilennust Eestisse maha jäänud.
Kui enne reisi ei osanud ma Austriast eriti midagi oodata, siis see kogemus osutus üheks mu elu kõige ägedamaks. Nii palju uusi sõpru ja tutvusi, nii palju elamusi ja emotsioone. Kindlasti soovitan kõigile Tabler Exchange’ist osa võtta – see annab Round Table’ile täiesti uue perspektiivi. Ootan juba põnevusega, mis tulevik toob.
