Päev läbi PRO pilgu.
Sel laupäeval toimus RTE poolaastakoosolek ja sünnipäev – päev, mis tõestas, et vennastumise ja bürokraatia saab panna sama kaardi peale ning tulemuseks on üks mõnusalt meeldejääv päev. Kui te pole kunagi varem osalenud sündmusel, kus popkornimasin konkureerib tõsiste aruteludega, siis oleksite võinud ka ikka koosolekule tulla.
Hommik: Koosolek
Algas see pidupäev, nagu ikka, varakult. Kohtumise alguseks, kell 10:00 Metropol hotellis, olid kaugemalt tulijad jõudnud Tallinna läbi varahommikuse koidiku (loe: unesegasena ja kohvitass peos). Aga hetk, mil hotellini jõudsin ja vendade nägusid nägin, oli otsekui füüsika poolt seletamatu energiaülekande hetk – väsimus pühiti minema ja elevus võttis võimust. Kui paganama mõnus on ikka suures koguses vendi väiksemas ruumis koos mestimas ja naermas näha. Sellest ei saa vist kunagi küllalt.
Algas koosolek.
Kuigi see oli minu eesimene poolaastakoosolek ja noore vennana oli väga põnev eestseisuse lauas istuda. Siis ütleks ikkagi, et koosolek ise oli rahulik. Võib-olla isegi liiga rahulik. Kui vendadel oleks auaste „liiga viisakas“, oleks see siin ja praegu rakendust leidnud.
Korravalvurid isegi naljatasid, et õhkkond oli nii rahulik, et vajas trahvimist.
Õnneks toimusid ka asjalikud arutelud, mida aeg-ajalt lõhestas popkorni masin, mille bravuurikas prõksumine pakkus tagumise rea vendadele rohkem meelelahutust kui ükski kõnelev Vend.
Sellegipoolest suudeti arutada mitmeid olulisi teemasid ja ka PROna sain mõnes teemas sõna sekka öelda.
Pausi ajal käisid vennad meistri tooteid uudistamas!
Mainimata ei saa ka jätta, et koosoleku alguses külastasid meid RTI President ja meie oma Krister, kes on RTI sekretär. Lisaks veel NEAR Chairman ja vahepeal keset koosolekut üks vanem Soome Vend, kelle nime ma küll ei püüdnud aga, kes olevat üks RTE asutajatest. Milline au!
Pärastlõuna: Vabadus!
Kui ametlik osa läbi sai, suundusime hotelli restorani lõunale. See oli aeg, mil diplomaatilised kõned asendusid “päris juttudega” ja vennad said nii lipsud kui ka rihmad lõdvemaks lasta. Ent lõunasöök oli alles algus. Siis tuli see osa päevast, mida kõik erinevalt tähistasid: vaba aeg.
Mõned vennad nautisid spaamõnusid, teised asusid kohe „taktikalisele turgutusele“ ja kolmandad (mina nende hulgas) valisid akadeemilise lähenemise: pikutasin hotellis ja tankisin energiat õhtuseks galaks.
Gala Lennusadamas
Õhtu oodatuim sündmus algas Lennusadamas kell 19:00, pakkudes väärilist lõpetust sellele toredale päevale. Gala algas otse loomulikult suurejooneliselt – pikk jalutuskäik läbi muuseumi, mis meenutas, et Lennusadam pole lihtsalt peokoht, vaid ka kultuuriline rännak.
Punasele vaibale astudes võttis meid vastu RT-1 president koos RTE asepresidendiga, tervitusjook käes ja sära silmis. Peale kohustuslikku saabumispilti suundusid kõik saali, kus olid ette valmistatud mugavad lauad, sealhulgas ka legendaarne kolmas laud RT-3 jaoks, mis, nagu traditsioon ette näeb, asus mugavalt lava lähedal.
Lennusadama atmosfäär oli lihtsalt lummav: kõrguvad eksponaadid, kaunilt riietatud vennad ja õed koos kaaslastega, ning loomulikult muusika ja valgusmäng, mis tekitas tunde, nagu oleksime astunud filmi esilinastusele. Õhtu tipphetked olid mitmekesised: alates kunstioksjonist õhuakrobaatideni ja marimba-muusikast kuni Stefani erakordse etteasteni, mis küttis publiku niivõrd üles, et isegi kõige stoilisem vend leidis end lõpuks tantsupõrandalt.
Ja loomulikult ei puudunud ka meie IRO korraldatud reisiloosid.
Kokkuvõtteks
Tõsi, loosiga ei võitnud ja vennavahetusprogrammi pilet jäi saamata, aga sellest hoolimata oli see päev ja õhtu midagi erilist. Suurim tänu kuulub neile, kes selle sündmuse korraldasid – teie pingutused on väärt rohkem kui kõik maailma loosivõidud kokku. Jään nüüd pikisilmi ootama järgmist, 36. RTE sünnipäeva, mis kindlasti suudab taas kõiki üllatada ja vaimustada.
Ja kes teab, ehk võidan ma siis lõpuks ka loosiga midagi…
KORRALDAJA SÕNAVÕTT
Rääkis peakorraldaja Erik Jagor RT1 Asepresident
RTE 35 sünnipäeva kokku panemine on päris korralik seiklus. Huvitavaks muudab selle just see aspekt, et iga aasta teeb seda uus inimene, seega kogemus ei ole korduv. Eks see on ka osa Round Tableist, et uusi asju saab korralikult kogeda. Kui teist korda teha, tuleks juba palju rahulikumalt ning eks toetust ja know-howd tuleb klubi seest ka palju, aga suured otsused ja põhimõttelised valikud on ikkagi peakorraldaja õlul.
Korraldamine tekitab stressi küll, sest tahad alati parimat ning Rain Pärna korraldatud eelmise aasta sünnipäev oli juba väga kõva tase, millest kuidagi allapoole ei tahtnud laskuda.
Kasumisse jäämise lootusest on asi kaugel. Kui läheb hästi, siis tuleb ehk nulli, kui RTE õla alla paneb. Puhtalt ürituse kulude ja tulude balansi seisukohast peaksime suutma kokku tuua umbes 350-360 külalist, siis saaksime rääkida praeguste teenuste hindade juures nulli tulekust.
Väga suur kasu oli ka vendadest, keda isegi ei teadnud, et meie liikumises on, kes aitasid mingeid teenuseid lausa 3x turuhinnast madalamalt sisse tuua. Kui seda ei oleks juhtunud, vaataksime kuskil 5000-6000€ suurust kahjumit, mida enam kuskilt katta ei oleks.
Kuna olen ise ürituste korraldamise köögipooelga natuke kokku puutunud, siis üritasin võimalikult detailselt asjad läbi mõelda, kuid mingid asjad läksid ikkagi meelest ära. Näiteks unustasin Tendole öelda, et ta peab lavale minema. Tendo sai 10 minutit enne teada, et ta peab teentemärke üle andma. Tendo õnneks vedelaks ei löönud ning tegi ilusasti asjad ära. Suurest närvipingest unustasin kõnekaardid maha ning üritasin kohapeal uusi kirjutada 5 minutit enne algust, aga siis sai pastakas ka tühjaks ning oli selge, et tuleb peast panna.
Tundus, et kukkus hästi välja. Ise olen sünnipäevaga väga rahul ning üli tänulik kõigile, kes kaasa mõtlesid ning nõu ja jõuga toetasid. Sellise ürituse puhul peab kohapeal kindlasti koordinaator olema, kes hoiab asja ajakavas ning tagab sujuva kulgemise. Ise peol olles ja laval käies ei ole seda rolli kuidagi võimalik täita.
Esimest korda elus sain ka RTI presidendi kätt suruda.
Päris kõva värk!