Tabler Exchange Šveitsi AGMist kirjutas Egon Oraste RT9
Mina, Lauri ja Rene saime kokku Tallinna lennujaamas varasel 2. mai hommikul, et alustada lendu Zürichisse. Ken pidi meiega liituma kohapeal, kuna tema jõudis Šveitsi päev-kaks varem. Lend läks sujuvalt ning olime kohaliku aja järgi üsna vara Šveitsi suurimas linnas. Plaan oli rongiga edasi Lucerne’i sõita, aga kuna meil kiiret polnud, otsustasime Zürichis natuke ringi vaadata.
Selgus, et kohalikud ei ole just väga varased ärkajad ja meil oli raskusi hommikusöögi leidmisega. Lõpuks juhatas meid lahke taksojuht väidetavalt maailma vanimasse taimetoidurestorani. Pärast kehakinnitust jalutasime veel natuke linnas ringi ja suundusime siis rongijaama. Rongis ilmselt veidi tukastasime ja peatselt olimegi juba Lucernes. Jalutuskäik rongijaamast hotellini ei olnud kuigi pikk, kuid suutsime siiski teel mõne kohaliku lokaali hõngu nautida.
Ööbisime seekord kapselhotellis, mis tähendas tavapärasest kitsamaid tingimusi – kaks “tuba” olid näiteks üksteise peal. Lounge ja muud ühiskasutatavad ruumid olid aga väga korralikud, mistõttu oli tegu põneva majutuskogemusega. Tutvusime seal juba esimeste teibleritega teistest riikidest ja tundsime end mõnusalt.
Esimene õhtu algas welcome party’ga ajaloolises pubis, kus sai muuhulgas ka karaoket laulda. Laiali jagati õlle talongid ja pidu sai hoo sisse. Õues toimetas foodtruck, mis pakkus kohalikku hõrgutist – corndog’e. Vendi oli palju ja õhtu möödus kiiresti. Mäletan, et saime seal ka Keniga kokku (kui mitte varem) ja kaotasime lauajalgpallis kohalikele vendadele korralikult, vist ei löönud ühtegi väravat. Hiljem suundusime veel linna peale, et uurida reede ööelu, aga selgus, et Lucerne pole just ööelu linn – siiski, 2-3ni oli tegevust küll.
Järgmisel päeval, täis värskust, ootas meid sisutihe programm. Pärast hommikusööki kiirustasime väliskülalistele mõeldud linnatuurile, mida juhatas giid. Ajalooline linn oli kaunis ja aeg lendas taas. Lõuna pidi algselt toimuma maalilises restoranis, kuid eelmisel päeval leidis seal aset mingi bakteri puhang. Kiire ümberkorralduse tulemusena lõunatasime hoopis spordistaadionil. Toit oli korralik ja jooki jagus ka. Tekkis võimalus ka väikese pubcrawli korraldamiseks, elu oli ilus.
Hiljem tukastasime natuke kapslites ja hakkasime juba galaõhtuks valmistuma. Gala toimus maailmakuulsas kasiinos, mida väisavad tihti kuulsused ja prominendid. Kasiino asus kohe järve kaldal, pakkudes suurepäraseid võimalusi vendadel pilte teha – nagu ikka. Pärast ametlikku osa ulatati meile taas talongid, mille abil saime ka ise kasiinos õnne proovida. Eesti vendadele õnn siiski ei naeratanud. Õhtu möödus tantsu ja naeruga, nagu ikka.
Pühapäeval meil kiiret polnud. Tegime linna peal väikese jalutuskäigu ja avastasime vaatamisväärsusi omal käel. Seejärel rongiga Zürichisse ja lennuga tagasi koju.
Kokkuvõttes meeldis see reis meile kõigile neljale väga. Korralduslikult oli kõik suurepärane ja halbu üllatusi ei olnud. Jääme ootama järgmist välisüritust, olgu see siis AGM või mõni muu klubiline sündmus.
Lisaks reisis oma kuludega Klen Laus RT-1, kes kommenteeris järgnevalt:
“Hunnitud vaated ja maailma parim raudteetaristu, venna korraldatud lend alpide kohal, AGM pretour kerge mägimatka ja fantastilise toidu-joogiga, kord ja puhtus, ööbimised kapselhotellis, welcome järve peal, kolmekeelne AGM koosolek, galaõhtu kasiinos, fantastilised vennad üle terve Euroopa – see on Šveitsi AGM.”
