RT3 kevadine traditsioon viis vennad jäistele radadele Arktikas
RT3-e juba traditsiooniks kujunenud “Presidendi reis” viis aprilli keskel 14 venda Teravmägedele. See muljetavaldav saarestik asub Arktika ookeanis, Barentsi mere ja Norra mere ristmikul ning pakkus tõelist seiklust maailma äärel.
Esimesel päeval kohtusime Svalbardi ülikooli õppejõu Riko Noormetsaga. Vestlesime Arktika piirkonna rõõmudest ja muredest – loodushoiust, naistest ja alkoholi piirangutest.
Teisel päeval suundusime mootorsaanidega Teravmägede idakaldale, et pidada lõunapaus polaarjää keskel. Teekonnal nägime jääliustike murdekohti, külastasime liustikupragu ja kihutasime lihtsalt niisama tühjal väljal kiirusel 130 km/h.
Kolmanda päeva veetsime jääklassiga laeval, nautides rahulikke loenguid linnusulgedest ja muudest polaaralade imedest. Saime oma jala külmunud veele ja kohtusime uudishimuliku morsaga, kes tuli meid lähemalt uudistama.
Õhtud möödusid ümarlaua taga süües ja karaokebaaris lauldes. Ilm oli üllatavalt sõbralik – külma oli vaid –8 kuni –10 kraadi, tuult polnud ja päike paistis katkematult kogu meie sealviibimise aja.
Mehed vallutamas seemnepanka!
Reis pakkus meeldejäävaid elamusi, vendlust ja uusi vaatenurki maailma ühest kõige erilisemast nurgast.
RT5 Tallinn Nord vennad Harry Marana ja Kaarel Silmato olid õnnelikud võitjad vennavahetuse programmis ning mõlemad sattusid ka samale AGM-ile, milleks oli Šveitsis toimuv AGM. Ürituse korraldas kohalik RT36 koostöös CLUB 41 Schweiz-Suisse-Switzerland ja Ladies Circle Switzerlandiga.
Üritus toimus Asconas ja Locarnos, põhiliselt veetsime aega Locarnos järve ääres asuvas RT36 klubimajas, õigem oleks öelda lossis nimega Romantik Hotel Castello Seeschloss kuhu saate ka ise vabalt toa võtta, kui seda linna külastate. Ascona on Šveitsi madalaim linn. See asub 196 meetri kõrgusel merepinnast Lago Maggiore põhjakaldal, mida nimetatakse ka Verbano järveks.Ascona on kuulus oma pehme kliima, vanalinna ja järvepromenaadi poolest, mis on täis tänavakohvikuid ja millel on ladina õhkkond.
Üritus toimus 8-11.05.2025 kuid meie maandusime Zürichisse juba 07.05 hommikul, et saaks osa võtta 8 mai hommikul toimuvast pre tourist. Võtsime rendist auto, kuna ühistransport tundus keerukas ning rendikas nendeks päevadeks oli pigem soodne. See andis meile võimaluse avastada ja näha oluliselt rohkem. Eriti siis kui vale tee peale keerasid, mis tihtipeale osutus suurepäraseks kogemuseks. Tänu sellele õnnestus näha Milka lehmasid, tuleb välja et polegi lillad, kuskil pisikese küla tee ääres seisis ka kõigile tuntud auto DeLorean filmist Tagasi Tulevikku ning sai näha kohalikku arhitektuuri, süüa kohalikku 35 euri maksvat šnitslit ja ka mägiseid teid sai nautida autoroolis. Sai ka turistikas tehtud Chapel Bridge juures, mis on maailma vanim säilinud puidust sild aastast 1365. Teel Locarnosse läbisime ka pikkuselt viienda tunneli Euroopas milleks oli Gotthard Tunnel 16,9 km. Vaatamisväärusi jagus terve tee vältel.
Locarnosse saabudes sättisime sisse ennast hubasesse Parkhotell Emmausi rustikaalsesse hotellli, hankisime mõned õlled ja snäkid igaks juhuks ning suundusime siis klubimajja. Seal toimus ettevalmistus ürituseks, kuid vennastumine sai juba alata sellegipoolest. Kolm soome venda Soome RT15-st saabusid kohale ühe Saksa vennaga ning veini hakkas voolama ojadena. Oli väga muhe ning õhtu lõpetasime imemaitsvat pizzat süües.
Järgmine hommik suundusime pre tourile. Sõit paadiga viis meid Isole di Brissago saarele. Saarel on pikk ja kirju minevik, kui seal on olnud ja on tänaseni nö. botaanikaaed, kus on üle 2000 eri liigi taimesid, puid jne. üle maailma. Nimelt on saarel nii imeline kliima oma asukoha tõttu, et see toimib justkui vabas õhus oleva kasvuhoonena ja see võimaldab seal erinevatel liikidel edukalt ellu jääda. Kui umbes tunnine ringkäik giidiga oli lõppenud ootas meid mõnus lõunasöök ja muidugi ime hea vein ja õlu. Peale seda suundusime tagasi mandrile ja saime osa Locarno vanalinna tuurist giidiga. Väga värvikas ajalugu on nii pisikesel kohal ning sellest võiks pikalt rääkida. Õhtu lõppes meeleoluka õhtusöögiga restoranis, mis asus klubimajast kohe üle tee, Ristorante al Lago. Toidud olid väga maitsvad ning veini läks ojadena. Juttu sai vendadega vesteldud vahetpidamata ja kui arvasid, et enam paremaks ei saa minna siis tegelt läks.
Üheksanda mai hommikul enam nii kerge ärgata polnud, aga ei olnud viga. Kuna meil oli vaba aega, siis otsustasime, et sõidame ka Itaaliasse korra, sest see on ju nii lähedal. Mõeldud tehtud, tunnike sõitu ja olime Itaalias,Campione d’Italia nimelises kohas, mis on väike osa Itaaliat ümbritsetud Šveitsiga. Seal nägime Euroopa suurimat kasiinot, mis nägi välja kole nagu öö. Muidu oli väike vaikne kohake Lago di Lugano järve kaldal. Suundusime tagasi Locarnosse, võtsime mõned espresso martinid lipsutaha ning veetsime vendadega aega. Kell 16 algas kogunemine ning suundusime õhtusesse peokohta. Oli mõnus elav muusika, palju erinevaid napse ning palju uusi tutvusi. Soome vennad said ka ühe auto pagassist osta endale Šveitsi RT rätikud ning otsustasid täiskuu valgel minna järve ujuma, sest uusi rätikuid oli vaja ju testida.Tõmbasime peale seda otsad kokku või noh mina Harry tõmbasin, et valmistuda uueks päevaks. Kõvemad vennad vennastusid ikka hommikutundideni nagu kuulda oli.
Kümnendal mail andis ikka eelmise päeva pidu kenasti tunda ja sai kõvasti puhatud, et õhtul galale minna. Gala toimus ilusas hotellis Parkhotel Delta Wellbeing Resort Ascona. Oli väga viks ja viisakas õhtusöök ning sotsialiseerumine ja kuskil kella 23 paiku sai seegi osa läbi ja oli võimalus minna afterpartyle. Muidugi Šveitsi uue presidendi kasukas läks jalutama. Oli mul au seda valvata ning paaril korral selle vargust vältida, kuid lõpuks vend Kaarel murdus ning tegi katse, millel ma juhtuda lasin. Paraku jooksis ta vales suunas ja jäi presidendi kaasale vahele ja tagastas kasuka. Küll aga ei takistanud see teisi ning õhtu lõpuks see pihta pandi, kahjuks ei mäleta kes need edukad olid.
Viimase päeva hommikul ootas meid Ristorante al Lagos hommikune brunch austrite ja šampanjaga. Seal vahetasime viimaseid muljeid vendadega, kellega rohkem kellega vähem aga mälestused sündmusest olid super positiivsed ja tänaseni tuleb kananahk ihule kui mõelda sellele.
Pakkisime veel kolm Soome venda ka auto peale ning asusime lennujaama poole teele. Teekond oli vägev, sest nüüd sattusime sõitma nendesse mägedesse, mida varem kaugelt nägime. Uskumatud vaated ja loodus, metsad mäenõlvadel, lumised mäetipud ja lilli täis aasad. Käisime suure tammi peal, kus on filmitud James Bondi film Golden Eye üks osa, milles ta põgenes pahalaste eest ja hüppas siis sealt tammilt alla. Täna saavad kõik seal ise kogeda seda benji hüpet. Ka õnnestus San Bernandinost läbi sõita ja sattusime 2066 meetri kõrgusele. Kaarel oli mitu päeva rääkinud, et tahaks ikka Liechtensteinis ka ära käia, et see on üks pisike riik, kuhu naljalt ei satu. Kuigi algselt oli plaan siis lõpuks plaani sinna minna polnud, sest tundus et sõit kisub pikaks, siis üks hea “vale” pööre ning sattusime siiski ka sinna. Seal tegime vendadega maitsva lõuna ning teekond lennujaama sai jätkuda. Ehk siis saime käia kolmes riigis ning kogeda väga ägedat AGM-i tänu suurepärastele Šveitsi ja ka muude riikide vendadele, kes olid üli sõbralikud, naljakad ja abivalmid. Kaks Šveitsi venda tulevad ka meie AGM-ile juba see aasta ning sai ka kokkulepitud kutsete saatmine uue aasta AGM-i tarvis mitmetele välkaritele Šveitsist, Saksamaalt ja Taanist.
Minu jaoks oli see esimene teise riigi klubi sündmuse külastus ning ausalt, ei tea miks varem pole käinud. Soovitan kõigil vendadel minna, kes pole käinud ja kes vähegi saavad minna sellistele sündmustele rahvusvaheliselt.
RT14 Saaremaa võttis taas mõõtu – vendade nädalavahetus, millest räägitakse veel kaua! Kui kusagil Eestis osatakse ühendada väärikas klubikoosolek, müstilised külalised ja meeleolukas ööelu, siis on see just Saaremaal. RT14 tähistas oma sünnipäeva vägeva kavaga: külla tulid FBI ja Secret Service agendid, vastu võeti uus liige ja uus kandidaat. toimus laskmine ja maastikusõit ning lõpuks venis öö… noh, peaaegu hommikuks. Sõna saab president Kaupo Kongas ise – ikka omas, saarlaslikus võtmes.
Kuidas sündis idee tuua kõnelejateks Bill ja Charlie? Idee kutsuda Bill tegema järjekordset pikka ettekannet oma tegemistest tekkis Vend Kristol. Ja kui ta sellest Billiga rääkis, siis sealt arenes see edasi selliselt, et hoopiski tuli külla Billi vana hea sõber Charlie. Ja kuna Bill oli juba Vol1 ja Vol2 teinud, siis seekordselt saigi teemaks „Bill Vol3, I know a guy!“
Milline oli ettekanne ja kas midagi jäi eriti meelde? (võib ka küsida huvitavaid tsitaate) Kui seni oli Bill rääkinud oma seiklustest FBI agendi võtmes ja kuidas ta toimetas venemaa suunal, siis Charlie rääkis oma kogemusest Secret Service agendi võtmes. Ja nagu kuulda oli, siis see erineb ikkagi suuresti sellest, mis siiani kinolinal on meile esitatud. Vaadates tänast maailma olukorda, kus rõõmsameelne blondiin Trump askeldab USA-s, siis oli huvitav kuulata, kuidas mõlemad tõdesid seda, et kogu maailma pilt oleks teine, kui üks noormees oleks umbes 2cm jagu täpsemalt sihtinud.
Kas nende kohalolu andis üritusele mingi erilise mõõtme? Olles mitmeid kordi Billi seltskonnas olnud, siis minule otseselt ei andnud tema osalus miskit uut juurde. Küll aga oli väga lahe näha, kuidas peale koosolekut vennad jutustasid pikalt ja laialt Charliga.
Kui palju vendi lõpuks osales? Kas tuli ka külalisi teistest klubidest? Koosolekul osales lõpuks koos Billi ja Charliega 28 venda ja külalist. Esindatud olid RT1, RT3, RT5, RT6, RT7, RT14 ja 41. Tallinn.
Milline oli üldine tagasiside vennaskonnalt – kas jäi kõlama mõni emotsioon või moment, mis eriti südamesse läks? Nendega, kellega olen suhelnud, siis tagasiside on olnud positiivne. Tundub, et see Saaremaiselt mõnus ja kena orgunn meeldib siiani vendadele.
Kuidas õnnestus La Perla õhtu ja hilisem pidu Pritsumajas? Mis hetked olid meeldejäävaimad? La Perlas toimunud klubikoosolek oli igati kordaläinud, kuna selle koosoleku jooksul saime endale ühe kandidaatliikme juurde ja ühe tegevliikme juurde. Uue tegevliikme jaoks oli see kindlasti ka meeldejääv, kuna temast sai teine vend RT14 klubis, kellele pani klubi PINi rinda RT14 ristiklubi RT7 liige Marko. Peale seda tugevamad suundusid tutvuma Kuressaare ööeluga ja teadaolevalt viimased laekusid 5-6 ajal hotelli. Laupäeva õhtune õhtusöök Pritsumajas oli mõnusalt vabas õhkkonnas istumine heade vendade seltsis. Sai meenutatud erinevaid seikasid klubilistest tegevustest ja muidu toimetustest. Ja nagu kord ja kohus, siis sai see öö venitatud võimalikult pikaks. Koos viimaste tugevatega sai pea padjale alles 8 aegu hommikul. Oli meeleolukas ja tore öö tugevamate seltsis!
Laupäevaste tegevuste kohta:
Kuidas läks orienteerumine ja kellele kuulus esikoht?
4X4 söidu võidu sai seekord segameeskond RT3 ja RT6. Nemad olid nii tublid, et said selle aastases 4X4 tabelis üld 3. koha.
Kuidas võeti vastu laskmisvõistlus? Kas keegi näitas eriti head silma?
Laskevöistluse parim oli meie pika ettekand esitaja Charlie. Tulemuseks oli 72/100st. Lasti siis 5 lasku Clock 19-st (25m) ja 5 lasku CZ Scorpion Evo3 S1 carabine-st (40m). Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Kaupo ja Alo. Nendel tulemuseks 70/100-st. Ja olgu öeldud, et Alo oli esimest korda laskmas.
Kas Bowlingus tuli mõni tihe rebimine? Kellel õnnestus võit koju tuua? Bowlingus võitis lõpuks vendlus, kus otsustati, et lepitakse viigiga. Öige vennalik käitumie!
Mis sind või RT14 klubi kõige rohkem rõõmustas selle nädalavahetuse jooksul?
Mind isiklikult rõõmustas enim see, et meile saabus meie sünnipäeval külla meie ristiklubi esindajad RT7-st ja et nad said olla osa meie koosolekust, kus saime juurde ühe kandidaadi ja ühe tegevliikme. Loomulikult meeldis kogu nädalavahetus. Ja muidugi oleks meeldinud, kui oleks olnud rohkem vendasid ja klubide esindajaid, aga mis sa ikka teed. Suures pildis läks kõik nii, nagu oli plaanitud. Elagu Round Table! Elagu RT14 Saaremaa! Yogi-Yogi-Yogi!!!
Vennad ja Oldid, aeg broneerida kuupäevad, sest 11.–12. aprillil toimub midagi tõeliselt meeldejäävat – RT14 Saaremaa tähistab oma 13. sünnipäeva ning kutsub kõiki osa saama legendaarsest Saaremaa 4×4 seiklusest!
Reede, 11. aprill – sünnipäevakoosolek Kuressaare La Perla restoranis toimub kell 19:00 ametlik sünnipäevakoosolek, kus peaesinejaks on endine FBI agent Bill, kes jagab seni rääkimata lugusid. Võimalusel liitub temaga ka tema sõber Secret Service’ist, lisades veelgi põnevust. Osalemiseks registreeri end TW keskkonnas (aktiivliikmed) või saada oma osalussoov meistrile (Oldid: Martti.Putnik@rte.ee).
Laupäev, 12. aprill – seiklus ja meelelahutus Et nädalavahetus oleks täis elamusi, on valikus kolm adrenaliinirohket tegevust:
🚙 Saaremaa 4×4 maastikusõit – klassikaline 3-tunnine seiklus. Auto mahutab kuni 5 inimest ning osaleb vaid 4 autot – kiiremad registreerijad saavad koha!
🎯 Täpsuslaskmine Jahilasketiirus – võimalik proovida erinevaid relvi, kuid osalejatel peab olema absoluutne kainus (0.00 promilli).
🎳 Bowling Saare Bowlingus – lõbus ajaviide, kus pole vaja karskust hoida – hea seltskond ja võistlusmoment tagatud!
Peale seiklusi ootab osalejaid lõõgastav saunaõhtu ASA SPA-s koos suupistete ja jookidega (hotellis ööbijatele spaapääs hinna sees). Päeva lõpetab ühine õhtusöök Pritsumaja Bar&Grillis kell 20:00.
Registreerimine ja majutus Laupäevaste tegevuste hinnad ja registreerimine: kuni 01.04.2025 kell 12:00. Majutus ASA SPA-s: kahene tuba 74 €/öö, ühene 69 €/öö. Broneeringud: Urmas@asaspa.ee.
Round Table. Mis see meile tähendab? Omanda, kohanda, täiusta? Vendlus? Heategevus? Kvaliteetne koos veedetud aeg? Eneseareng?
Tegelikkuses kõik eelnev ja veelgi rohkem! Meie liikumine on kui S&P 500 – kõikumised on paratamatud, aga eesmärk on järjepidevalt edasi liikuda, hüpata kõrgemale ja ulatuda kaugemale.
Nüüd on Viljandi klubi põhja ära näinud. Aga kust otsast uuesti alustada?
RT11 Haapsalu klubi on omal ajal tuhast tõusnud ning otsustasime anda Viljandile abikäe, teadmised ja üks korralik vennalik tüks. Kui meie kohalolek suudab kas või ühte huvilist sütitada, on see juba väärt!
Aga kas väärtust märgati?
Esialgu tundus, et mitte. Viljandi vennad ei saanud enda huvilisi kokku, mistõttu RT11 asepresident lubas isiklikult majade eest läbi sõita ja mehi peale korjata. Mitte just paljulubav algus, kui Tallinnast kohale sõites ootab ees vaid 1–2 venda.
Lõpuks saadi siiski kolm meest kokku ja pika tegi (loodetavasti tulevane vend) Sander Priks – rahvusvaheliselt tunnustatud vääriskivide lihvija. Estonian Gem Factory on koht, kus valmivad haruldaselt ilusad ja säravad kivikesed. Samas hoones pidasime ka koosoleku. https://www.gemfactory.ee/.
Koosolek kestis kella 23-ni. Kuid Viljandi vennad jäid istuma, arutama, unistama – kella neljani hommikul! Säde oli antud, leeki oli näha.
Aga mida me veel saame teha? Viljandi vajab tugivõrgustikku, mitte lihtsalt sõnu. Kui tahad teha päris impact’i, alusta seestpoolt:
Mõtle, kas sul on Viljandis tuttavaid, keda klubisse suunata. 5–8 meest ja asi hakkab liikuma!
Korralda Viljandi vendadega ühiskoosolekuid, et neil oleks lihtsam inimesi kaasata.
Kutsu neid enda klubisse, anna inspiratsiooni ja tuge.
RT11 vend Taavi, kes teab, mida klubi taaselustamine tähendab, on andnud selge signaali: klubi saab taaselustada. Aga see vajab tegusid, mitte ainult kriitikat.
Vend Oliver rääkis, kuidas kolmekesi Haapsalu klubis tegutsedes pidasid nad kõik igal aastal ameteid, said abi Oldidelt ja käisid igal võimalikul sündmusel inspiratsiooni kogumas. Säde oli silmas, mõeldi, et me tahaksime ka midagi sellist lahedat ja vinget nagu teistel klubidel oli!
See on tegelikult hea koht, kus olla – sa saad luua täiesti omanäolise klubi. Pärnust RT10 klubist tuli ka kolm venda kohale, andes oma toetuse Viljandi ettevõtmisele.
Panime kommunikatsioonikanalid paika. Viljandi vennad kasutavad WhatsAppi. Vend Risto, RTE sekretär, lisati samuti antud gruppi, et saaks saata infot liikumises toimuvast.
Lõpuks pole küsimus selles, kas klubi saab uuesti charter’ida. Küsimus on selles, kes suudab leeki põlemas hoida. Ja, kallid vennad, meie saame sellele kaasa aidata.
Võtke ühendust: Sander Priks, Karl Putnik ja Kristo Putnik. Kui tahad Viljandi klubisse kedagi saata või ise midagi ette võtta, siis nad on õiged inimesed!
Kui ise kohale ei lähe, kutsu endale külla, sütita ja anna hagu alla!
Inimesed elasid umbes 200 000–300 000 aastat väikestes pererühmades või hõimudes. Kui nad hakkasid suuremates kogukondades koos elama, toimus murrang – vaid mõne tuhande aastaga leiutati põllumajandus, keraamika, metallide töötlemine, tekkisid esimesed linnad, hakati kirjutama jne. Me oleme kollektiivselt palju tugevamad.
Andke palun hagu, vennad!
NB! RT10 vendasid ärge koosolekule kutsuge. Need panid Presidendi haamri piistu. Nüüd peame Pärnusse sellele klubiga järgi sõitma! XD
Kui laupäeval oleks Tartu ja Pärnu vennad otsustanud teha midagi rahulikku, näiteks kududa või lugeda luulet, oleks maailm ilmselt rööbastelt maha sõitnud. Õnneks nad seda ei teinud.
Selle asemel pidasid RT3 ja RT10 maha järjekordse legendaarse reketloni – spordi- ja egoheitluse, mis on kestnud juba üle kümne aasta ja millel pole ei armuandeid ega vabandusi.
Võistluse formaat on ajatu ja geniaalne: võetakse hulk reketialasid, segatakse sisse natuke hasarti ja hulganisti vennalikku trash talk’i ning vaadatakse, kes suudab päeva lõpuks kõige vähem vabandusi leida. Seekordne lahing peeti maha Tartus, kus kohalikud vennad tahtsid tõestada, et eelmisel aastal Pärnust võidetud rändkarikas ei olnud pelgalt juhuslik möödalöök universumilt.
Sportlikule enesehävitusele pandi alus kell 12:00 NET spordihoones. Padel, rannatennis ja rannasulgpall – kolm ala, mis kõlavad paberil lihtsamalt kui tegelikkuses. Need neli tundi olid kombinatsioon naerust, verest, higist ja tõdemusest, et noorus on tõesti vaid meeleseisund. Kui lõpuks sauna jõuti, oli tunda, et kehad olid saanud rohkem vatti kui ego.
Juba kell kuus koguneti taas, seekord Vildes, kus mängiti jokker-alana maha üks korralik sporditeemaline mälumäng.
Ametlikku koosolekut küll ei tehtud, kuid selle asemel peeti maha üks viimase aja pikemaid egoringe, kus sai kuulda nii vendade rõõme kui muresid. Vähemalt neid, mis meelde jäid – minu ego ajal läks asi nii mokalaadaks, et unustasin ise ka ära, mis mure tahtsin teistega jagada. Ja siin peitubki loo moraal: tihti piisab vaid heast õhtust vendadega ning mured kaovad iseenesest!
Rändkarikas liikus seekord Pärnusse tagasi, kuid Tartul on nüüd aasta aega süüa proteiini, lihvida taktikaid ja planeerida grandioosset comeback’i. Vendade vaim on murdumatu ja lahingud kestavad edasi!
Olge terved ja ärge unustage – sport pole lihtsalt hobi, vaid võimalus kaotada väärikalt!
Aasta lõpu lähenemisel on paslik heita pilk tagasi meie klubi projektile, mis sai esmase tõuke juba eelmisel kevadel, kuid alustas ametlikku tegevust alles selle aasta septembris. Kuigi meie klubis on kolm kauaaegset liikumisega seotud venda, on olnud palju uusi ja esmakordseid kogemusi. Alates esimesest koosolekust septembris kuni detsembris toimunud piduliku jõulukoosolekuni koos RT5 Tallinn NORD ja RT Stockholm Royaliga on see olnud kõigile osalejatele äärmiselt põnev. Tahame nüüd avada natuke charteri loori kõigile Round Table Eesti liikmetele, tutvustades klubi tegevusi ja jagades plaane järgnevaks aastaks.
Esimene koosolek!
Meie klubi esimene ametlik koosolek toimus 17. septembril Restoran Weis’is. Tavapärasele korrale kohaselt algas koosolek pika ettekandega. Seekord oli meile esinejaks Ruti Enn Põhja-Eesti Pommirühmast, kes klubisekretäri Krister Velleti palvel korraldas külastuse Pommirühma. Järgnes Restoranis Weis põhjalik arutelu, mis keskendus klubi põhikirja ülevaatamisele, liikmete värbamise strateegiatele ja võimalikele heategevusprojektidele, nagu loomaaias hirve vaderiks hakkamine. Lauataga vaderi idee aga suhteliselt kiiresti maeti maha, kuna mehed tahavad ise midagi ära teha, mitte logo eest loomaaias maksta. Lisaks võrdlesime Stockholm Royali kodukorda ning arutasime, mis resonantseerib meie liikmetega ja mis mitte. Koosolek oli väga meeleolukas, eriti arvestades, et meiega liitusid RT5 liikmed, kes on meie klubi ühed ristiisad. Kokkuvõttes oli meeleolukas klubi, planeerisime mitmeid üritusi, sealhulgas heategevuslik pokkeriüritus, Halloweeni pidu, Georg Otsa nimeline konkurss-kontsert ja ühine jõulupidu RT5 Tallinn NORD ja Stockholm Royaliga. Oli näha, et igal kandidaadil oli miski, mis teda kõnetas ja olgem ausad, RT ongi ju väga mitmetahuline.
Teine koosolek ja jätkuvad ettevõtmised
16. oktoobril kogunesime restoranis Moon, kus enne klubi alustasime klubiõhtut pikaga ARTER Kvartalis, mille viis läbi Toomas Retsold RT5 Tallinn NORD klubist ja tutvustas Tallinna kõrgeimat büroohoonekompleksi, pakkudes eksklusiivset sissevaadet Swedbanki tulevastesse ruumidesse ja kvartali spordiklubi ning spaaga tutvumist. Klubi oli meeleolukas, kus räägiti järgmise pika ettekande valikust ja charterdamis-pidustuste organiseerimisest, kus osalevad ka Stockholm Royalist tulevad liikmed. Kuigi osalejate arv oli väiksem, kuna mõned liikmed olid Eestist eemal, toimus koosolek siiski täiel rinnal nagu ettenähtud.
November tõi muudatusi
Novembris toimusid muudatused, kuna kaks meie esimestest kandidaatidest otsustasid, et praegu pole õige aeg klubiga liitumiseks. Kui eelneval kahel korral keskendusime pika ettekande ja koha külastusele, siis novembris võtsime teistsuguse lähenemise. Kohtusime intiimses õhkkonnas xChange kontoris, kus Kristjan Võrno (RT5 old) esitles metafoori „Kuidas ratsutada hobust“ ning tegi ettekande meeste tervisest, rõhutades tasakaalu vaimse ja füüsilise tervise vahel. See esitlus süvendas kindlasti meie kandidaatide sidet loodava klubi ja pakkus väga avatud keskkonda. Usume, et kuus aktiivset kandidaati, kes praegu klubiga seotud on, on ka need, kes projekti lõpuni viivad järgmise septembrini.
Novembri klubis said ka paika meie klubi positsioonid charterdamise hooajaks.
President | Aleksander Ottokar
Asepresident & I.R.O. | Karel Kesküla
Sekretär | Krister Vellet
Meister | Tarvo Lilleorg
Laekur | Elar Toomsalu
P.R.O. | Martin Perens
Aasta viimane suursündmus
Aasta viimane suursündmus oli detsembris korraldatud suur ühisüritus RT5 Tallinn NORD ja RT Stockholm Royaliga, mis toimus Kai restoranis. Jõulu nädalavahetus algas reedel Peppersackis tutvumisõhtuga, millele järgnes öine lõbustus Tallinna vanalinnas. Laupäeval võtsime koos Rootsi vendadega ette külastuse Iglu sauna, mida nad olid soovinud pärast hiljutist RTIHYM üritust Eestis. Pärast lõõgastavat sauna anti vendadele väike puhkehetk, millele järgnes ühiskoosolek Kai restoranis. Koosolekut juhtis RT5 Tallinn NORD president Rudolf Purge ning RT5 Tallinn NORD. Ühisklubis määrati kolm sheriffi, iga klubist üks: Viljar Vaht (RT5), Hannes Carlson (RT Stockholm Royal) ja Tarvo Lilleorg (RT Tallinn Royal). Toimus ka väikse etteteatamisega pikk ettekanne meie PRO Martin Perensi poolt, kes tutvustas Tallinn Royals’i brändistrateegiat, rõhutades, et kõik postitused ja meedia, mis väljapoole peegelduvad meie loodavast klubist, peavad olema eesmärgipärased ja looma mingisugust väärtust liikumisele üleüldiselt ehk siis lihtsalt mingeid peopilte me ei hakka postitama, vaid proovime edasi anda RT essentsi. Jõuluklubi lõppes vahetult enne südaööd, tänades kõiki osalejaid ja alustades öist tähistamist.
Järgmised sammud
Klubi liigub kindlasti õiges suunas, vaatamata väikestele tagasilöökidele, mis on projekti loomulik osa. Täna on väga innustav näha, kuidas Royal kandidaadid osalevad aktiivselt erinevatel RT üritustel. On tähtis, et nad saaksid tundma õppida liikumist seestpoolt ja näha, kuidas asjad teistes klubides käivad. Royal alles kujundab oma nägu, ja meie asutamisklubid ei pruugi veel olla samal tasemel kui mõned väljakujunenud klubiõhtud. Oleme mõelnud, et üks koosolek kuus ei pruugi piisata, mistõttu kasutame rahvusvahelist lähenemist, kus üks koosolek on tööalane ja teine sotsiaalne, et kandidaadid saaksid midagi toredat koos teha.
Lisaks on tähtis märkida, et oleme loonud PRO ametikoha klubijuhtkonnas, et paremini kajastada meie tegevusi väljapoole. Kui tekib küsimus, kuidas infot saada, kuna me koguneme, siis hetkel on tunnetus, et avame uue aasta esimeses pooles uksed ka teistele, kui meil on oma klubikord ja reeglid paigas. Kuid kui on soov varem meie tegemisi jälgida, siis liituge meie Instagrami @roundtabletallinnroyal kontoga, kus jagame jooksvalt infot.
Lõpetuseks tahaks veelkord tänada kõiki kes on selle uue klubi loomises kaasa löönud. On väga oluline, et ka teised toetaks, sest eesmärk on ju kõigi jaoks selge – kasvatada meie armastatud liikumist ja anda veel üks väljund RT-ga liitumiseks.
Tabler Exchange Šveitsi AGMist kirjutas Jüri Klaassen RT5 Tallinn Nord
Minu Soome…
Minu peas eksisteerib kaks Soomet. Üks, mis oli enne 16. maid 2024 – Serena, Linnanmäki ja Muumid. Ning teine, mis tekkis pärast kevadel külastatud Soome AGM-i.
Eelmisel hooajal võtsin eesmärgiks külastada vähemalt ühte sõbralikku vennasrahvast, milleks andis tõuke klubivend Ottokari soovitus osaleda Travel Bingo mängus. Valik langes Soomele, ja loosiõnn naeratas. Lisaks sain teisegi võimaluse, kui selgus, et saan reisikaaslaseks endise IRO Kristjan Adamsoni RT2-st. Seltskonda täiendasid vennad Klen Laus ja Krister Vellet, ning toreda üllatusena liitus meiega ka selle hooaja LCE president Pille.
Otsustasime Soome sõita autoga, hoolimata sellest, et tagasi tulles võib rooli minek osutuda keeruliseks. Aga kõigest järgemööda.
Soome AGM-i toimumispaigaks oli Mikkeli. Seal ootas meid Visulahti puhkekompleks, kus asusime maalilisse mökkide kompleksi. Võõrustajad olid traditsioonidele truuks jäädes varunud Tallinna alkoholipoodidest rohkelt joogipoolist ning vennastumine võis alata. Kohale oli tulnud vendi Norrast, Austriast, Rootsist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Ahvenamaalt. Õhtu algas kohalikus pizzabaaris, kus meid võeti vastu nagu vanu sõpru, luues sooja ja meeldiva atmosfääri. Jutt jooksis ja kontaktid said loodud. Õhtu jätkudes leidsime end ka kohalikust ööklubist, kus lauldi karaoket ja mekitud sai parimaid jooke. Tagasi Visulahtisse jõudsime mõistlikul ajal… varahommikul.
Järgmisel päeval algas karastava suplusega järves, mis soojade ilmade tõttu sai meie lahutamatuks kaaslaseks. Päeva jooksul sõbrunesime ja vestlesime vendadega. Õhtul viis meid kohale sõitnud buss peole, mille teemaks oli pulmapidu. Reedel toimus poissmeeste- ja tüdrukuteõhtu, kus sai süüa, juua, mängida blackjacki ja vaadata esinemisi, mis jäävad mällu igaveseks. Buffalo klubi liikmed hoolitsesid atmosfääri eest, ning peo kulgedes leidsime taas tee ööklubisse.
Laupäeval ootas meid varajane äratus ja AGM-i koosolek. Saime tervitada kohalikke vendi ja tänada neid võõrustamise eest. Seejärel algas välkaritele mõeldud „Finnish sauna and lake experience“ – laevasõit järvel, sihtkohaks saun, kus traditsiooniliselt proovile pandi rootslaste vastupidavus leilile. Pärast mõnusat saunakogemust ootas meid õhtune gala.
Gala toimus kaubanduskeskuse aatriumis, kus ootasid meid 800 külalist ja uhke peopaik. Õhtu naelaks osutus pruutpaar, kelleks olid kaks prantsuse buldogi. Soome huumor, söömingud ja jook, ning kohalikega vestlemine tõid õhtusse oma võlu. Ja loomulikult lõpetasime õhtu juba tuttavas ööklubis, nautides Jaloviina erilisust ja öise Mikkeli atmosfääri.
Soome AGM on nagu Domino küpsis – mitmekihiline, tuttav ja kodune aga ometi välismaine. Ja täitsin 30a taguse unistuse – sain viimaks ööbida Visulahti puhkekeskuses – KLEN LAUS RT1 Old
Pühapäeva hommikul algas sõit kodu poole. Rooli istus seekord värske RTI sekretär, kes oli olnud piisavalt tark varakult magama minna. Koju naastes oli mälestustepagas täidetud soojade emotsioonide, huvitavate vestluste ja uute vendlussidemetega. Minu jaoks eksisteerib nüüd uus Soome – selline, mis peegeldab Round Table vennaskonna rahvusvahelist vaimu.
Soovitan ka teistel vendadel välismaale reisida. See avab Round Table liikumise hoopis teise nurga alt ja annab võimaluse näha maailma läbi vendade silmade – kogemus, mida turism ei suudaks iial pakkuda.
OT3 vendade Albaania seiklus oli tõeline elamus, mis pakkus igale osalejale midagi erilist. Vennad nautisid kõike alates kultuurist ja loodusest kuni kohaliku toidu ja joogikultuurini. Jätame teile allpool lühikese kokkuvõtte nende meeldejäävast reisist koos küsimuste ja vastustega, kus Margus jagab muljeid ja põnevaid lugusid.
Peale reisi saatis Margus teele sellise sõnumi: “Head vennad, soov oli tõmmata kahesõnaga Albaania seiklus kokku. Mul on tunne, et meie reis läks korda ja pakkus kõigile osalejatele elamust. Olgu see siis jalgpall, kontsert, väike matk, punkrihullus või veinituur – kõigile jagus midagi.”
Küsimused ja vastused Marguselt:
1. Kuidas tekkis mõte minna just Albaaniasse? Kas oli eriline põhjus või lihtsalt juhuslik valik? OT3-l on traditsiooniks teha igal aastal üks välisreis. Albaania idee sai alguse juba pea aasta tagasi. Põhjuseks olid soodsad lennupiletid, huvitav kultuur, losshotellid, veiniistandused ja raki töötoad. Sihtkoht oli ideaalne, kuna seitsmepäevane reis pidi jääma eelarvesse, mis oleks ca 1000 eurot
2. Kes olid reisiseltskonnas kaasas? Kuidas te kõik omavahel läbi saate? Reisiseltskond oli piiratud 14 vennaga. Kõik kohad täitusid vaid kahe päevaga pärast teema välja käimist klubis. Ehk siis see oli puhtalt OT3 reisiseltskond
3. Milline oli reisi algus – kas oli mingeid takistusi või läks kõik ladusalt? Vennad alustasid reisi sujuvalt, kuid vastutaja rollis pidin ühe hotelli osas kiire otsuse tegema, sest esimene broneeritud viietärnihotell ei vastanud ootustele. See näitas hästi, et kõik pole kuld, mis internetis särab – pildid olid palju ilusamad kui tegelik olukord!
4. Kas Albaania kultuur või elustiil pakkus teile üllatusi? Mis jäi enim silma? Albaania üllatas väga positiivselt. Kogu riik liigub suure hooga edasi, kuid praegu saab seal veel soodsalt tipptasemel toitu ja elamusi nautida.
5. Kas juhtus ka mõni naljakas või ootamatu seik? Neid hetki oli mitmeid! Näiteks ühel õhtul Tiranas tekkis soov teha raki-shotte. Läksime kõrvaltänava baari, kus 10 venda said 6 euro eest kõigile shotid tehtud. Sellised ootamatud seiklused on reisi tõeline vürts.
6. Mis oli kõige meeldejäävam koht või tegevus Albaanias? Miks just see? Kogu reis oli kokkuvõttes suurepärane – jalgpall, kontsert, matk, punkrid ja veinituur. Igale vennale jagus midagi põnevat.
7. Kuidas mõjus see reis teie vennaskonnale? Kas tuli ette ka uusi teadmisi või sidemeid, mida koos koju kaasa toote? Sellised ühised reisid tugevdavad sidemeid ja toovad vendi lähemale. Oleme üksteist tundnud aastaid, ja iga kord toovad sellised üritused meid veelgi lähedasemaks.
8. Kuidas kohaliku eluolu ja atmosfäär mõjutas teie grupi ühtekuuluvustunnet? Pikad ühised õhtusöögid ja kohaliku eluoluga tutvumine lõid mõnusa ühtekuuluvustunde. Saime ühiselt nautida kõike, mis hea.
9. Kas teil tekkis mõtteid järgmiseks Oldide reisiks? Kui jah, siis kuhu? Hetkel on 2025. aasta reis veel lahtine, kuid mõtteid on juba tekkinud – Madeira, Hispaania või Moldova. Eks tulevik näitab!
10. Kui sa peaksid reisist kokkuvõtteks kolm sõna ütlema, millised need oleksid? “Omanda, kohanda, täiusta!”
Veidi Albaaniast Albaania on Balkani poolsaarel asuv väike ja vähetuntud riik, mille karm kommunistlik ajalugu on jätnud sellele erilise jälje. Kui otsid seiklusi, kus saab nautida nii mägesid, merd kui ka unikaalset ajalugu, siis Albaania on tõeliselt omanäoline sihtkoht. Viimastel aastatel on Albaania populaarsus kasvanud, pakkudes külastajatele võimalust avastada nii peidetud pärleid kui ka kohalike külalislahkust.
Margus ja teised vennad naasid Albaaniast palju kogemusi ja muljeid rikkamana ning jagavad kindlasti ka järgmistel koosviibimistel oma reisijutte.
Meie Asepresident Tendo Lindvest külastas RT-4 Hiiumaa Koosolekut ning kirjutas seiklusest Tahkuna Tuletornis
Sain kutse Hiiumaa RT-4lt Oktoobri esimesel reedel toimuvale klubile, mis tundus liiga põnev, et mitte vastu võtta. Häbiväärne küll tunnistada, aga oma RT karjääri jooksul polnud ma veel Hiiumaa klubisse sattunud. Kuid nüüd, pärast seda külastust, võin kindlalt öelda, et see polnud kindlasti viimane kord!
Pakitud paar vajalikku asja, väike kingitus Hiiumaa vendadele ja teele asusin koos RT2 oldide Kristjan Adamsoni ja Kristjan-Raul Pettineniga. Sõit Hiiumaale on vaid lust kui kaasas on paar vahvat klubivenda – muud polegi vaja 🙂!
Sügav kummardus Hiiumaa vendadele! Kogu korraldus oli suurepärane – meid ootas mugav transport, koosolekul olid ootamas suurepärased söögid ja joogid, ning koosoleku paik oli lihtsalt hingemattev. Koosolek toimus nimelt Tahkuna tuletornis! Pikk toimus tuletorni tipus ja koosolek tuletorni sees. Sõnadest jääb puudu, et kirjeldada seda vaadet ja atmosfääri. Mõnusalt hea koht koos toredate vendadega.
Pärast koosolekut tehti kiire ühispilt, ja siis suunduti edasi linna. Kohalikus baaris oli kahjuks natuke vaikne, mistõttu enamik suundus edasi Carribasse. Mina jäin koos Hiiumaa klubi presidendi Raineriga veel viimasele õllele vaiksemasse baari. Ja õhtu lõpetuseks sai mind külalislahkelt võõrustatud Raineri kodus – kuidas siis muidu, kui vennalikult!
Hommikul oli minuti pealt auto vastas, ja varajane äratus tõi meid kenasti koos Kristjan Adamsoniga lennujaama. Sellest reisist jääb ainult üks mõte – kui sa pole veel Hiiumaa klubi külastanud, siis kindlasti tuleb see oma RT-kogemuse listi lisada!
Suur tänu Hiiumaa vendadele ja kohtumiseni järgmistel sündmustel!
