Silt: EESTSEISUSE TEEMAD

Kaarel Silmato: “Punaseid numbreid ma ei salli!”

Uus kandidaat Round Table Estonia laekuri ametikohale

📍 Kaarel Silmato, RT-5 Tallinn NORD
📅 Vanus: 34
💼 Töötab Nordea pangas rahapesu tõkestamise valdkonnas
🏐 Hobideks mälumäng, jalgpall ja futsal

1. Mis on su visioon või fookus uues ametis? (Mida tahaksid kindlasti ära teha või kuhu tähelepanu suunata?)
Laekur on positsioon, mis eeldab mõõdukal määral pedantsust ja samas ka konservatiivsust. Annan endale aru, et sellise suure liikumise ühise rahaga ümber käies ei saa teha asju ilma üldise konsensuseta ja üleöö. Ootaksin enne ära praeguse laekuri Mihkel Väli tehtavad ettepanekud AGMil, kuulan ära vastukaja, ja tegutseksin siis sellest lähtuvalt edasi. Ilmselt ei tule kellelegi üllatuseks, et üks peamisi murekohti on RTE fondi tootlus. Sellega on vaja tegutseda ja asju mugavalt edasi lükata mulle ei meeldi. On vaja natukene arvutada, milline edasine samm oleks kõige kuluefektiivsem ja optimaalsem, aga ma luban, et need arvutused saavad tehtud ja arutelud peetud ja lahendused välja pakutud.
Ühtlasi, nagu igale laekuri kohane, luban teha kõik selleks, et võlglased oma tengelpunga õigel ajal õigel määral kergendaksid, sest punaseid numbreid ma ei salli ja kõigi telefoninumbrid ma saan ka ilusti kätte.

---

2. Mis on üks asi, mis eelmistest eestseisuse hooaegadest meeldis ning mis traditsiooni/tegevust kindlasti jätkaksid?
Minu arvates on väga tähtis ja tänuväärne, kui eestseisus võtab endale kohustuseks külastada kõiki Eesti Round Table’i klubisid. Ses osas on viimaste hooaegade eestseisused näidanud head eeskuju ja eks seda eestseisus ju tegema peabki.

---

3. Milline Round Table üritus iseloomustab sind kõige paremini ja miks?
Kuulsin, et see Mällar pidi suhteliselt äge olema, olen korraldaja kohta palju kiidusõnu kuulnud.

---

4. Kui meie RT hümni „Yogi-Yogi“ osa tuleks ära vahetada millegi sinu moodi harjumise vastu, siis mida sina täiest kõrist karjuksid – ja miks just seda?
Vähe puisema Steiermarki aktsendiga tahaks karjuda: „GET TO THE CHOPPA!“. Sest üks hästi musklis onu ühes 1987. aasta märulifilmis hüüdis niimoodi hästi kõvasti.

Kas tulevane IRO oskab tantsida? Kas Asepresidendil on varuks hea nali?
Seda (ja palju muud) saad küsida juba juunikuus AGM-il, aga seni anname sulle võimaluse kandidaatidega veidi tutvust teha. Neli julget venda – kaks sihivad IRO rolli, kaks tahavad Asepresidendiks. Kes nad on, kust nad tulevad ja kas nad suudavad sind veenda, et just nemad on see õige valik?
Heidame pilgu peale!

ASE kandidaat nr.1

 Lühike enesetutvustus (kuni 3 lauset)

Kes sa oled, mis klubist, ja miks sind see amet huvitab.

Minu nimi on Bert-Ken Raudberg, olen 38-aastane, ettevõtja ning spordisõber. Koduklubiks on RT15 Tallinn, kus sel hooajal täidan presidendi rolli. Asepresidendi amet huvitab mind, kuna see võimaldab panustada liikumise arengusse ning esindada RTE’d väärikalt nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

1. Mis on sinu visioon või fookus uues ametis?

Minu peamine fookus saab olema RTE liikmeskonna hoidmine ja kasvatamine – tuues liikumisse uusi, motiveeritud ja väärtuspõhiseid vendasid. Soovin järgmise kahe hooaja jooksul suurendada vennaskonda vähemalt 20%. Miks see mulle oluline on? Sest uued vennad toovad kaasa värskeid ideid, ägedaid pikki, inspireerivaid kohtumisi ja püsivaid sõprussuhteid.

Kuna üks asepresidendi olulisemaid ülesandeid on RTE Päeva korraldamine, soovin ellu viia seni suurima osalejate arvuga RTE Päeva Eestis – eesmärgiga, et vähemalt pooled osalejatest oleksid külalised ehk potentsiaalsed tulevased vennad.

Samuti tahan pöörata tähelepanu kommunikatsiooni parandamisele. Usun, et mitmed sõnavõtud ja mõtted oleksid sel hooajal (2024–2025) saanud parema vormi ja ajastuse. Aga nagu RT-le omane: adopt, adapt, improve.

2. Mis on üks asi, mis eelmistest eestseisuse hooaegadest meeldis ning mis traditsiooni/tegevust kindlasti jätkaksid?

Olen liikumises olnud alates hooajast 2022–2023 – esmalt külalisena, alates 2023. aastast vennana. Nende kolme hooaja jooksul on mulle väga sümpaatsed olnud meie kahe viimase presidendi, Klen Lausi ja Oliver Petsi, tegutsemisviis. Nad on RTE’d väärikalt esindanud ja edasi viinud. Soovin kindlasti seda joont jätkata – olla hea eeskuju nii liikumise sees kui ka väljaspool.

3. Milline Round Table üritus iseloomustab sind kõige paremini ja miks?

RTE Päev – see on traditsioone kandev, soliidne, sisukas, motiveeriv ja inspireeriv sündmus. Just selline, kus tunnen, et väärtused ja energia kohtuvad.

4. Kui meie RT hümni “Yogi-Yogi” osa tuleks ära vahetada millegi sinu moodi karjumise vastu, siis mida sina täiest kõrist karjuksid – ja miks just seda?

“The Wolf of Wall Street” hum: https://youtu.be/9ikSfs9LETc?si=bnAv45j0jZo4X571 – see on jõuline, ühendav ja natuke ka pöörane!

ASE kandidaat nr.2

 Lühike enesetutvustus (kuni 3 lauset)

Tere! Minu nimi on Janno Sild (RT-7), olen 40 aastat vana. Kodus ootab elukaaslane ja kaks toredat last. Olen ettevõtja, tegutsen peamiselt ehitusvaldkonnas, aga elu jooksul olen teinud ka igasuguseid muid töid. Hobideks on golf, padel ja muidugi Round Table.

2. Mis on üks asi, mis eelmistest eestseisuse hooaegadest meeldis ning mis traditsiooni/tegevust kindlasti jätkaksid?

Selle hooaja kõige eredamaks mälestuseks on seni kindlasti RTE sünnipäev ja Gaala – suurepäraselt korraldatud ja igati väärt vähemalt mitut Yogi!

3. Milline Round Table üritus iseloomustab sind kõige paremini ja miks?

Ma küll ei saanud ise kohapeal osaleda, aga kui miski mind kõige rohkem iseloomustaks, siis oleks see padeliturniir. Mulle meeldivad ettevõtmised, kus on nii sisu kui tegevust, aga ka lõbu pole unustatud. Hea seltskond, sport ja väike naps – see on täpselt minu teema.

4. Kui meie RT hümni “Yogi-Yogi” osa tuleks ära vahetada millegi sinu moodi karjumise vastu, siis mida sina täiest kõrist karjuksid – ja miks just seda?

Yogi-Yogi – seda ma ei vahetaks millegi vastu! Aga kui midagi peaks hüüdma ja emotsioone välja laskma, siis oleks see: JABA TABA TUUUU!
Küsimus “miks?” – vastus lihtne: back to the roots and a bit of fun!

IRO kandidaat nr.1

Lühike enesetutvustus (kuni 3 lauset)

Rudolf Purge, 36, RT-5 Tallinn Nord. Töötan Telias ärikliendi IT-töökohateenuste tiimi- ja ärijuhina. Vabal ajal RT kõrvalt meeldib tegeleda muusikaga koori- või harvem ka soololaulu vormis, kitarrimäng on samuti minuga kaasas käinud juba põhikoolist. Olen üheks oma kireks üleüldiselt pidanud uute kogemuste saamist, mille üks hea väljund on olnud reisimine.

1. Mis on sinu visioon või fookus uues ametis?

RTE vendade reisivõimaluste jätkuv avardamine! Leian, et eestseisuse peamine ülesanne on hoolitseda vendade eest liikumises ja seega soovin IRO-na seista selle eest, et vendade võimalused RTI kontekstis maailma näha kasvaks edasi, nagu see on viimastel aastatel ka olnud. Pean ka oluliseks, et oleksime assosatsioonina väärikalt rahvusvahelistel sündmustel esindatud. Kuigi oleme arvult väikesed, peetakse meist lugu ja meie arvamusega arvestatakse. Soovin meid väärikalt esindada nii koosolekutel kui nations night’il välismaa vendadele 80-kraadist Viru Valget pakkudes. Need on hetked, mis ühendavad ja toovad meid eri rahvustena üksteisele lähemale. Arvan, et praeguses volatiilses maailmas on see väga suur väärtus.

2. Mis on üks asi, mis eelmistest eestseisuse hooaegadest meeldis ning mis traditsiooni/tegevust kindlasti jätkaksid?

Jätkata tuleb kindlasti noore venna reisistipendiumite pakkumisega – omal ajal viis see ka mind ennast esimesele RT välisreisile ja tegi n-ö “ukse lahti” rahvusvahelise kogemise vaates.

3. Milline Round Table üritus iseloomustab sind kõige paremini ja miks?

Minu vaieldamatu lemmik on ikka HÕRA-tuur, ju siis mul on sellega mingeid ühiseid jooni. Kuna mulle meeldib võtta aega, et “lihtsalt olla”, sealjuures toredate inimestega, siis suvine HÕRA on just selleks – rahulik kulgemine, kus aja mõõde muutub ja looduse nautimine on ühendatud hea seltskonnaga. Mulle ei meeldi mitte ühtegi asja teha kiirustades ning usun, et selles peitub omamoodi tugevus.

4. Kui meie RT hümni “Yogi-Yogi” osa tuleks ära vahetada millegi sinu moodi karjumise vastu, siis mida sina täiest kõrist karjuksid – ja miks just seda?

Ma nii-ehk-naa ilmselt pool ajast tervitan endale lähedasemaid inimesi arimattiliku “yo-yo-yo-ga”, millel saab vabalt vajadusel ka volüümi kõrgemaks keerata, nii et ju passiks laulu sisse ka. Miks just see? Hea küsimus, tiinekapõlvest ja lääne kultuuri mõjudest arvatavasti lihtsalt kaasas käinud.

IRO kandidaat nr.2

Lühike enesetutvustus (kuni 3 lauset)

Rene Sildvee, vanust 38, elan Tallinnas ning olen olnud Round Table liige juba 5 hooaega. Tööalaselt olen ettevõtja – peamine energia kulub rahvusvahelisele müügi- ja turundusettevõttele Fontakt, aga teen muidki projekte. Töövälisel ajal tegelen aktiivselt spordiga ning olen juba 15 aastat aktiivne ka Kaitseliidus. Usun, et eestseisuse muudele ametikohtadele on kindlasti minust paremaid inimesi, küll aga minu enam kui 20-aastased kogemused ja teadmised müügist, äride kasvatamisest ning suhete ehitamisest ka rahvusvahelises plaanis annavad mulle suured eeldused I.R.O’na luua ja tugevdada väärtuslikke suhteid RTE ning teiste rahvusvaheliste klubide vahel.

1. Mis on sinu visioon või fookus uues ametis?

Minu eelkäijad on teinud ära väga head ja muljetavaldavat tööd RTE globaalse väljapaistvuse ja hea mainega, mille järjepidevus on kindlasti minu esimeseks eesmärgiks. Läbi aktiivse suhtluse ning heade sidemete teiste riikide klubidega saan ma luua meie klubivendadele uusi võimalusi reisimiseks nii maailma eksootilisimatesse, aga ka taskukohastesse paikadesse ning seda ka läbi Tablers Exchange ja RTI Travel Bingo. Kõigist neist võimalustest pole üksi kasu, kui puudub meie vendadel teadlikkus, milles ma näen võimalust kasvuks. Sellest tulenevalt kindlasti töötan kohalike klubivendade teavitustööga ning utsitan ka meie noori vendasid oma reisistipendiume usinamalt kasutama. Teiselt poolelt tahaksin ma kindlasti näha veelgi suuremat hulka külalisi meie oma kodumaistel üritustel, mis nõuab samuti palju süvendatud koostööd kohalike korraldusmeeskondadega ning teavitustööd väljapoole Eestit.

2. Mis on üks asi, mis eelmistest eestseisuse hooaegadest meeldis ning mis traditsiooni/tegevust kindlasti jätkaksid?

Minumeelest on eestseisuse asepresidendi poolt korraldatav RT Päev üks väga väärikas ja ilus traditsioon, mida tuleks kindlasti elus hoida. Vaatamata tema tähenduslikkusele on see üritus minu mälu järgi küll viimastel aastatel natukene varju jäänud, aga võin julgelt väita, et seal on realiseerimata potentsiaali küll ja veel.

3. Milline Round Table üritus iseloomustab sind kõige paremini ja miks?‘

Round Table üritus, mis mind kõige paremini iseloomustaks võiks olla AGM, sest ta on ühest küljest väga sotsiaalne, tempokas ja värvikas, kuid samal ajal oma kindlate traditsioonidega, väärikas ning järjepidev üritus.

4. Kui meie RT hümni “Yogi-Yogi” osa tuleks ära vahetada millegi sinu moodi karjumise vastu, siis mida sina täiest kõrist karjuksid – ja miks just seda?

Mina ei vahetaks “yogi-yogi” millegi vastu, sest see on juba väga lõbus ja eristuv ning selgelt ka traditsiooniks saanud. Mida ma meie repertuaaris tänaseni veel pole kohanud on meie Eesti Vabariigi hümn ning seda sooviksin küll mõne piduliku sündmuse/tseremoonia raames lisaks kuulda.

2023/2024 hooaeg on RTE eestseisuse jaoks olnud täis õnnestumisi ja olulisi õppetunde, mis loovad kindla aluse edasiseks arenguks. Viie erineva klubi vendade koosseisuga suudeti hoida tugevat sünergiat ja initsiatiivi, toetades üksteist ja panustades ühisesse eesmärki. On hea tõdeda, et vennad kestsid hooaja lõpuni üksmeelselt, säilitades pühendumuse ja jõu. Organisatsiooni arengusse panustamine on eestseisuse liikmetele olnud õpetlik ning võimaldanud kasvada nii isiklikus plaanis kui ka professionaalselt.

Hooaega jäävad iseloomustama muljetavaldavad individuaalsed ja assotsiatsiooni puudutavad rahvusvahelised tunnustused ning kasvanud RTE liikmete aktiivsus. Olulisi panuseid oli näha klubides ja erinevates heategevusprojektides. Kollektiivsete eesmärkide saavutamine ning klubide jätkuv areng ja koostöö näitavad selgelt RTE tugevust ja potentsiaali tulevikus.

Vennad, täname usalduse eest! RTE eestseisus 2023/2024 koosseisus: president Klen Laus, asepresident Tõnis Kuusk, I.R.O. Aleksander Ottokar, laekur Jüri Klaassen, meister Priit Vao, P.R.O. Krister Vellet, toimetaja Robert Reisman, sekretär Viljar Vaht.

Saage tuttavaks uue RTE eestseisusega hooajal 2024/2025.

PRESIDENT: Tõnis Kuusk, RT5 Tallinn Nord

ASEPRESIDENT: Tendo Lindvest, RT2 Tallinn

I.R.O.: Aleksander Ottokar, RT5 Tallinn Nord

LAEKUR: Mihkel Väli, RT11 Haapsalu

TOIMETAJA: Magnus Meldre, RT6 Pärnu

MEISTRIKLUBI: RT7 Tallinn (esindajana eestseisuses Kevin Tülp)

SEKRETÄR: Risto Kriik, RT11 Haapsalu

P.R.O.: Oliver Kalme, RT3 Tartu

Tegime värskete 2024-25 hooaja eestseisuse kandidaatide taustauuringut ja küsisime neilt enese selgituseks järgnevat.

1. Miks ta/nad otsustasid kandideerida eestseisusesse?
2. Mis Round Table’i puhul käivitab ja paneb silma särama, mõeldes järgmisel hooajal liikumise juhtimisele koos meeskonnaga?
3. Vabatahtlikult jagamiseks, kui meenus mõni lugu, juhtum või olukord oma Round Table’i teekonnalt, mis erilist tähendust omab?

Ühesõnaga, saagem siis tuttavaks.

MAGNUS MELDRE, RT-6 Pärnu – Toimetaja

1. Näitan ette, kuidas tuleks tegelikult toimetaja tööd teha, et olla läbi aegade kõige legendaarsem RT6 esindaja…

2. Vabatahtliku organisatsiooni mured ja rõõmud – see, et keegi koostööpartneritest ei pea tähtaegadest kinni aga lõpuks saavad kõik asjad ikkagi hästi tehtud ning peaasi on, et head mälestused jäävad.

3. Üks kord, kui ma olin RT6 sekretär, siis ma kirjutasin meie koosolekust nii hea protokolli, et see muutus viraalseks. Mõni hakkajam vend võiks sellest vabalt mängufilmi vändata!

NORMAN VAGA ja RT-1 Tallinn – Meistriklubi kandidaat nr 1

1. Eesti on väike riik, kus igaüks teab igaühe nime ja kus sõprus ja toetus on alati esikohal. Round Table Eesti, vennaskond tugev ja väärikas, ühendab vendasid, kes on valmis aitama ilma küsimata. Me kanname pin’e ja RTE logoga tooteid, mis on rohkem, kui lihtsalt tunnusmärgid – nad toovad kokku erinevad inimesed. Iga logo, iga märk on nagu vaikne lubadus: “Olen siin, et aidata; olen siin, et toetada; olen siin, et hoolida.” Ei ole tähtis, kas oled Eestis või kaugel võõrsil, Round Table’i vennaskond on alati ühtne jõud. Mitmekülgse meeskonnaga täidame RT poe toodetega, mis on praktilised ja head; et iga liige tunneks end uhke ja väärikana, kui meie tooteid kannavad. Round Table Eesti on rohkem kui lihtsalt klubi – see on perekond, kus igaüks on alati teretulnud. See on see seik, mis mind ja meie klubi motiveerib meistriklubiks hakkama.

2. Round Table on minu jaoks nagu väike põgenemine igapäevaelust. Kuigi ma ei ole kõige aktiivsem liige seni olnud, pakub igasugune kokkupuude Round Table’ga mulle justkui värskendava pausi, mis pakub meelelahutust, põnevust ja avardab mu silmaringi. Need kogemused ja koostöövõimalused, mida klubielu on võimaldanud, on hindamatu väärtusega ja neid tuleb ainult juurde. Olles juba mitmed aastad liikumises osalenud, on aeg küps kogeda Round Table teistsugust tahku. Ma ei ole varem eestseisusesse kuulunud ega ka selle koosolekutest osa võtnud ja seetõttu eestseisusesse kuulumise mured ja rõõmud on mulle seni olnud vähe kauged. Olen veendunud, et sellest rollist saab silmiavardav ning personaalset kasvu võimaldav kogemus. Meistriklubi rolli püüame kaasata kogu oma klubi ning oleks äge, kui meie noorenev klubi saab siit kogemuse, mis sütitab ka ülejärgmiseks hooajaks RT1 vendasid eestseisusesse kandideerima.

KEVIN TÜLP ja RT-7 Tallinn – Meistriklubi kandidaat nr 2

1. RT-7’s on klubisiseselt toimunud verevahetus ja uued noored aktiivliikmed on ohjad enda kätte võtnud ning seeläbi tõstnud klubi kvaliteeti mitmekordselt. Meie selle hooaja eesmärgiks oli, et igas klubis on meil pikk ettekanne. Tuleb rõõmuga tunnistada, et oleme sellega edukalt hakkama saanud ja seda on ka väljaspoolt märgatud. Kõikides korralistes klubides on aktiivne osavõtt ja kaasamõtlemine ning suur huvi meie tegemiste vastu. Ühel selle hooaja talvisel klubikoosolekul puudutas meie hea vend Old Meelis Pihel teravat teemat, et kui klubiga oleme seniselt nii hästi hakkama saanud, et siis miks ei võiks me ka kandideerida eestseisusesse. Pole ju RT-7 juba mitmeid aastaid enda nägu eestseisuses näidanud. Pikemalt mõeldes tema sõnavõtule ning siis sealt edasi liikudes tunduski loogilise jätkuna, et paneme end klubiga veelgi proovile ja kandideerime üheskoos eestseisusesse kui meistriklubi. Meie selleaastane klubi tahtejõud ja ühtne hingamine on selle elavaks näiteks, et suudame viia klubi ja kogu liikumist ühtselt edasi.

2. Round Table’t iseloomustab minu jaoks kõige enam vennaskond – sõbrad keda sa veel ei tunne, aga kes muudavad Sinu maailma. Just selliste sõnadega võiksingi kirjeldada enda tunnet. Vaadates tagasi oma viimastele aastatele, siis kõige enam iseloomustab seda just palju reisimist põnevatesse sihtkohtadesse, uued huvitavad kontaktid ja meeldejäävad emotsioonid. Järgmisele hooajale vaadates paneb silma särama võimalus näidata meie klubi ühtset selgroogu ning kogu vennaskonnale seeläbi meie ühtset vaimu ja soovi panustada tagasi liikumisse. Oleme seda mitmed korrad klubisiseselt arutanud ja rõõm on tunda, et kogu klubi on selleks positsiooniks ühtselt valmis panustama.

3. Olin oma klubisiseselt ühel hooajal nii hea meister, et järgmine president (Reino Soots) otsustas mind ühe korra veel valida meistriks. Seetõttu ei oskagi öelda, et kas jäin “istuma” teiseks hooajaks või hinnati mu tegemisi nii kõrgelt, et sain preemiaks ühe hooaja veel meistrirolli kanda.

MIHKEL VÄLI, RT-11 Haapsalu – Laekur

1. Mul on lõppemas hetkel 4. hooaeg aktiivliikmena ja iga aasta olen endale rakendust leidnud. Koduklubis alustasin sekretärina, seejärel olin meister, asepresident ja sel hooajal president. Eelmisel hooajal kandsin lisaks RT-11 asepresidendi rollile veel eestseisuse meistri kohustusi. Olen kõigest mõne aastaga palju näinud ja õppinud, kuid avastan ikka ja jälle, et mul on sisemist põlemist nii palju, et kahju oleks pingile veel jääda. Lisaks usun, et minu insenerialane taust annab mulle hea põhja, et numbritega hästi toime tulla, kõik rahad koju tuua ja üks eeskujulik laekuri hooaeg teha.

2. Round Table puhul on minu jaoks kõige erilisem see, kuidas vendasid tundma õppides nad ennast avavad, mis teemasid saab koos lahata ja kuidas teisi aidata. Lisaks annab RT ka suurepärase võimaluse teha asju, mida tingimata tavaelus ei tee – pidada poodi, koostada eelarveid ja vedada ürituste korraldamist. Võimalus teha uusi asju panebki mul järgmise hooaja vaates silma särama.

3. Kõige eredamalt meenuvad Round Table’ile mõeldes toimunud üritused ja vendadega koos tehtud reisid.

TENDO LINDVEST, RT-2 Tallinn – Asepresident

1. Usun, et nii mõnelgi vennal liikumises on vähemalt korra oma liikmelisuse aja jooksul käinud mõte peast läbi “Mis oleks kui?”. Minul on selline mõte rännanud läbi aastate peas mitmeid kordi, kuid vaatamata oma tavapäraselt jutukale isiksusele jäänud selles osas ikkagi tagasihoidlikuks. Ka see aasta tuli antud otsus üsna viimasel hetkel, kus ühel momendil vaadates passi ja mõeldes tagasi kõikidele lahedatele aastatele vendadega tundsin, et vähemalt kandideerin ja edasine juba näitab, kuidas ja mis. Loodan anda tagasi selle positiivse aja eest, mis olen saanud nii palju kui oskan ja jaksan!

2. Vendlus ja seda just suure algustähega. See kuidas vennad üksteist austavad, toetavad ja ühiste eesmärkide nimel liiguvad tundmata teinekord üksteist täielikult võtab sõnatuks. Mis paneb silma särama – juba ainuüksi mõte, et saada osa sellest kõigest Eesti mõistes kõige suuremal ja olulisemal määral ja loomulikult au kanda edasi võimalust hoida seda uskumatut kõrget taset, mida kõik eelnevad eestseisused aastate jooksul on teinud!

3. Ma konkreetset lugu ei tooks, kuna usun, et meil kõigil on neid vägagi palju ja valik seega liialt raske. Küll aga tooksin välja ühe tunde, mida ikka ja jälle olen kohanud. Tuttavaid võib meil kõigil olla palju, kes tulevad ja lähevad, aga nii palju vendi pole kellelgi kui meil ja mis kõige lahedam – vennad jäävad. On olnud lugematuid kordi, kus helistan koostöö osas ühele või teisele vennale olgu siis Old või aktiivne vennale ja kes peale sõnu “Olen RT liikumisest” muutub automaatselt kui osa Sinu heast tutvusringkonnast ja seda parimas võtmes aidates alati nõu ja jõuga. See tunne on parim! Elagu Round Table!

TÕNIS KUUSK, RT-5 Tallinn NORD – President

1. Round Table on minule andnud nii palju, et ma ei liialda, kui ütlen, et see on andnud mulle uue hingamise ja elu. Kui vaatan oma sotsiaalset elukorraldust enne ja pärast liitumist, siis see on kui öö ja päev. Ma olen nii tänulik, et mulle avanes see võimalus saada vennaks ja tänu sellele on mul ka väga tugev vajadus panustada liikumisse, et me oleks veelgi edukamad ja meie organisatioon oleks praeguste ja tulevaste vendade jaoks veel parem. Ma olen alati mõelnud, et kui tahad midagi muuta või edendada, siis leia viisid kuidas seda teha ja nähes, kui palju on teised vennad saanud eestseisuses muutusi luua, siis see on parim koht.

2. Eestseisus on kui üks klubi meie klubiliikumises. Igal korral kui olen saanud eestseisuse laua taga olla, siis sellest on nii head mälestused, kuidas selle grupiga sai koos midagi lahedat tehtud. Kuigi mul on alati kahju, kui hooaeg lõpeb ja see eestseisuse “klubi” peab laiali minema, siis teine osa minust ei jõua ära oodata seda järgmist lahedat punti kellega saab peaaegu fanaatiliselt tegeleda RT teemadega.

3. Neid kordi ja hetki, mis püsivad igavesti meeles on nii mitmed ja raske on tuua esile üht teise ees. Alates esimesest korrast kui külalisena sai laua taha istutud restoran Moonis, see kord kui võeti vastu liikmeks jõulukoosolekul Centennial hotellis, esimene klubikülastus (minu puhul RT11 klubisse, mis toimus Gruusia restoranis, mis tol hetkel asus Peetri Selveri küljes), esimene AGM Laulasmaal kuni selleni välja kui eelmine AGM Haapsalus sain valitud Aseks ja Aasta Tableriks. Ühesõnaga neid liigutavaid hetki on meeletult, mitmed ei ole üldse ka sündmused, vaid ka lihtsalt korrad, kui mõni vend on elus väga rasketel hetkedel olnud olemas ja toeks. Kõik see kokku moodustab ühe metsiku emotsiooniderohke filmimaratoni peas mida on nii hea alati meenutada. Lugusid on rohkem, kui hetkega meelde tuleb!

Nagu teate, on hooaeg kiiresti lõppemas, ja see on suurepärane hetk vaadata tagasi sellele, mida oleme koos saavutanud. Sellega seoses oleme eestseisusega koostanud küsimustiku, mis aitab mõista, kuidas RTE vennad hooajaga rahule jäid ja mis on oluline tuleviku kujundamisel.

Vendade tagasiside on hädavajalik, et saaks koostada järgmise hooaja ja kolme aasta plaane, mis vastavad meie vennaskonna vajadustele ja soovidele. Küsimustik koosneb mitmest osast, mis käsitlevad nii üldist rahulolu möödunud hooajaga kui ka vendade nägemust ja ettepanekuid tuleviku osas.

Lisaks jääb võimalus küsimustiku lõpus vabas vormis jätta kommentaare või ideid teemadel, mida küsimused ei katnud. Eestseisus teeb üleskutse võtta need mõned minutid, et küsimustikule vastata. Vendade arvamused ja ideed on väga olulised, sest nii kujundame me üheskoos oma tuleviku.

Küsimustikule pääseb ligi järgneva lingi kaudu: Hooajalõpu Küsimustik

Suur aitäh juba ette, et leiate aega küsimustikule vastata. See panus on oluline vennaskonna jätkuva edu ja arengu jaoks.

See on reisikiri sellest, kuidas I.R.O. Aleksander Ottokar ja P.R.O. Krister Vellet otsustasid spontaanselt minna Soome eestseisusele külla Himosele. Seiklus algas, kui 5. aprilli lumisel keskpäeval istuti autosse ja sõideti laevaterminali poole. Mainimist väärib fakt, et päris tõsimeeli oli Soome sõit Kristerile esmakordne kogemus.

Kas reis jääb ära?
Kogu reis tundus vaimusilmas olevat katsumuste vaba lõbusõit. Laevaga on ju tore sõita ning ega mis see 2-3 tundi autos istumist ära ole. Jõuab ilusti kohale selleks ajaks, kui soomlaste poolt tellitud 30 sooja pitsat saabuvad suusakuurorti majakesse. Tallinnat kaunistas ootamatu, kuid mahe kevadine lumesadu ning sõidu algus oligi mõnusa varuga ajagraafikus… kuni sadama väravasse jõudmiseni. Aleksander teavitas naljatamisi, et auto dokumendid jäid maha – ehk ei kontrollita, kui sõita liikluseeskirjade järgi. Väravas dokumendi kontrollis aga tabas reisiselle šokk – kas tõesti jääb puusalt tulistatud vahva reisiplaan katki enne, kui see õigupoolest alatagi veel jõudis? Nimelt tuli välja, et Aleksandri ID-kaart oli kehtivuse kaotanud käesoleva aasta jaanuari lõpus ning dokumendikontroll laevale kehtetu dokumendiga ei lubanud. Laeva väljumiseni oli 20 minutit ning ühegi valemiga poleks koju jäänud kehtivat passi õigeaegselt kätte saanud. Ehkki ootamatu uudis lõi hetkeks mõtlemise rivist välja, suutsid reisisellid ennast kosuda ning Aleksander hakkas telefoni teel lahendusi otsima. Krister otsustas õnne proovida värava lähedal saabujaid kontrolliva politseipatrulliga. Tekkis mõte, et ehk õnnestub kuidagigi politsei abiga Aleksandri isik ära tõendada dokumendi kontrollis, kui koostöös telefonis oleva passi fotoga ja PPA süsteemi päringuga kinnitatakse, et passi fotokoopia ja isik on õiged. Paraku öeldi, et selline trikk läheks läbi ainult koju tagasi sõitva välismaalasega ning politsei suures plaanis abi pakkuda ei saanud. Küll aga vihjati, et laevale lubamine on puhtalt laevakompanii otsus ning politsei kehtetu ID-kaardiga reisimise eest Aleksandrit rajalt maha võtma ei hakka. Krister läkski selle õlekõrrega ühe kontrolöri aknaluugi juurde ja katsetas oma veenmisoskust lubadusega Helsingis kohe Eesti saatkonda minna asendusdokumenti menetlema. Esimeses soojakus istunud noorhärra kahjuks vastutust ei soovinud võtta ning suunas kõrval putkas istunud vanema kolleegi poole. Sel korral oli veenmisest kasu ning üllatuslikult otsustas kontrolör Aleksandri ikkagi laevale lubada. Ärevad 15 minutit seljatatud, sai sõit jätkuda. Väravast läbi sõites lehvitati tänulikult politseinikele näiliselt tähtsusetu kuid lumepalli efektina mõjunud vihje eest.

Ilm ei hellita
Laeval Burger King’is sisse seades sai lõpuks kergemalt hingata, ehkki säilis endiselt oht, et Helsingis sadama tsoonist kaugemale ei jõua. Taustal oli juba Aleksander jõudnud välja uurida, et kohe järgmise laevaga on Soome sõitmas ka Saaremaa vennad Kaupo ja Janar, kes olid suundumas OT14 Tampere charteri pidustustele. Ka oli igaks juhuks suheldud Välisministeeriumi ja Eesti saatkonnaga Helsingis. Kokkuvõttes oli laevasõidu ajal pass taksoga õnnestunult Kaupo kätte toimetatud ning suures plaanis oli südamerahu taastunud. Ükskõik mis, aga Krister ja Aleksander jõuavad Himosele üheskoos. Enam ei morjendanud ka ilmastikuolud, mis laeva tajutavalt kõigutasid ning sundisid raske nähtavuse tõttu 15 minutit sadamasse hilinema – Soomest oli saabumise hetkeks saanud jälle talvevõlumaa. Kõhud olid burgerist ja jäätisest täis. Ei morjendanud ajagraafikust maha jäämine, Himosel ees ootavad jahtunud pitsad ning töenäoliselt juba lõbusas tujus saunatuuril olevad vennad. Arvestades, et kaikaid sai juba kodaratest välja võetud mitu, siis osutus Helsingi terminalist väljasaamine tasutud karmavõlgade tõttu probleemivabaks. Sõit Himosele läbi lumesajuse Soome sai alata.

Soe vastuvõtt ja Soome RT eripärad
Plaanitud ajast umbes poolteist tundi hiljem jõudnud ekipaaži tervitas 27 venda. Nimelt oli Round Table Suomi Finland eestseisusel kokku kutsutud iga aasta aprillis korraldatav laiendatud koosolek, kus osalesid lisaks käesoleva hooaja eestseisuse liikmetele ka järgmise hooaja eestseisuse liikmed. Huvitav fakt: soomlastel kuuluvad eestseisusesse muuhulgas ka 9 piirkonnajuhti. Kuna järgmise hooaja piirkondade juhid valitakse juba hooaja alguses septembris ning kasutusel on ka ametid nagu aselaekur, asemeister, asetoimetaja jms, siis sisuliselt on soomlastel juba hooaja alguses teada järgmise hooaja eestseisuse suurem osa koosseisust. Huvitav on ka see, et eestseisuse tööd toetavad 2 püsikohaga šerifi, kes valitakse ametis olevate piirkonnajuhtide seast. Seega oli suusakuurorti majakesse reisinud kokku vendasid igast Soome nurgast. Pikim oli ilmselt RTSF presidendi Valtteri ja eestseisuse šerifi ametit täitva 8. piirkonna juhi Juhamatti sõit Lapimaalt Torniost, mis kestis 7 tundi. Juhamattist rääkides meenubki vahva esimene kohtumine, kus naerusuine vend tuli virolaiseid tervitama tutvustades ennast kui Paha-Matti ning täiendades “Yes, yes, I’m evil Matti”.

Soome kultuuri eripärad
Üks reisi eesmärke oli näha elu läbi soomlaste silmade ning seda sai kuhjaga. Pikalt lobisemata kupatati kõik sauna. Osa vendasid aga jäid jälgima teleri ekraanilt otseülekandena nende sõnul mudaliiga hokit, sest vahet pole mis tasemel mängitakse – hoki on Soomes number üks. Ega ei lastud Kristerilgi liiga kauaks teleka ette seisma jääda ning tere öelda. Litter liigub kiiresti ning viisakusavaldusteks oli terve õhtu veel aega. Saunas aga võeti üles viisijuppe. Tuleb välja, et soomlastele meeldib väga laulda… ooperit – mida valjemini ja pikema häälekõla hoidmisega, seda uhkem. Laulude sõnum aga muidugi elu nautimine ja viinavõtt. Tuleb tunnistada, et esmakordselt Soomes oleval Kristeril oli ettekujutus soomlaste saunarituaalidest pisut teistsugune. Pigem midagi sinna kanti, et korralik vee uhamine kuumale kerisele, kõrged temperatuurid ja arutu vihtlemine. Ühtäkki olid leiliviskaja rollides aga Aleksander ja Krister ise. Soome vennad panid rõhku äärmiselt energilistele vestlustele. 5 ruutmeetrise leiliruumi igas nurgas omad teemad. Korralik kontrast Kristeri kogemusele Euro6-lt Šveitsist, kus saunakeskuses koos old Kariga istudes ja rahulikult vesteldes tulid kohale turvatöötajad ning eskortisid “liiga bravuurikad” mehed leiliruumist välja ning keeldusid edaspidi külma õlut müümast.

Pidu peab saama
Soome vennad hoiatasid külla saabunud eestlasi, et neil olid eelnevalt juba piletid ostetud vahetus läheduses HimosAreenal üles astuva kultusräppari Petri Nygård’i esinemisele. Ehkki Aleksandril ja Kristeril ei olnud algselt kavas suurt pidu teha, vaid pigem laupäeva hommikul kell 9 algavat eestseisuse koosolekut silmas pidades ennast värskemapoolsena hoida, siis otsustati ikkagi kohalikku kultuuri veel kogeda. Ühineti kohalike vendadega – kui juba kohale tulla, siis tuleb ikkagi asju kogeda. Läbi lumise ja jaheda Himose jalutades jõudis kamp suusakuurorti afterski mekasse. HimosAreena nimeline peosaal ning kõrval ka pisike karaokebaar. Osa vendasid, kes Petrit ikkagi näha ei tahtnud, läksid otsejoones karaoket laulma. Suurem punt ja I.R.O./P.R.O. tandem läksid uurima, miks see Petri Nygård’i nimi kohalikke irvitama paneb. Selgus, et artisti kirjeldamiseks on ilmselt õige termin “süldiräppar”, mis meenutab tugevalt meie enda bändi “Hellad Velled”. Petri repertuaaris oli lõbusa rütmiga hüppama panev lausroppusi ja ümber augu nalju sisaldav looming. Kohalikel oli nägu naerul ning tundus, et kõikide laulude refräänid olid ka peas. Seda näitas ilmekalt kuidas soome vennad tantsisid ja hõikasid vast kõige tuntuma laulu ajal kaasa “Jos et ois nössö, järjestää stripparit jatkoille, mut sä lähdet jo kotimatkalle, kun sä oot nössö“. Esinemise lõpetuseks lasti rahvale legendaarset Darude Sandstormi – klassika. Kuivõrd laupäevase koosoleku alguseks oli plaanitud ikkagi varajane kell 9:00 ning president Valtteri kavatses enne seda käia ära ka jääaugus, siis hakkas seltskond majakese poole kella ühe paiku tüürima.

Soomlased armastavad laulda
Kaks sammu HimosAreenalt eemale ja silmanurgas vilksatas kõrval asuv karaokebaar. Sealt tuli ka läbi astuda ja vaadata, kas varem sinna suundunud laululinnud veel lõõritavad. Nii see oligi. Väsimatud sellid andsid endiselt minna ja trumpasid üksteist pidevalt patriootlike ja südamelähedaste Soome lauludega üle. See ei ole CocoLoco Pärnu bermuuda kolmnurgas, see on kõrgem tase. Aga kõik saab ükskord läbi ning kogemuste võrra rikkamana võis lõpuks tagasi majakesse minna energiavarusid taastama.

Koosolek kui mini AGM
Nagu enne mainitud, siis kuna Valtteril oli kindel plaan enne koosolekut jääauku ronida 3 minutiks, siis oli teda üsna varakult juba kuulda askeldamas. Tund aega enne koosolekut ärgates oli näha, et president oli oma toimetused ära teinud, varajastel hommikutundidel saabunutele kosutuseks munad ja peekoni ära praadinud, võileivamaterjali viilutanud ning juba nautis ka varahommikust sauna. Kohusetundlik ja korrektne president on soomlastel. Aega edasi kerides, siis oligi käes eestseisuse koosoleku algus. Kell 9:00 oli üllataval kombel peaaegu kogu koosseis laua taga ning ca 15 minuti sees üksikuid hapude nägudega hilinejaid võeti vastu naeruga. Küll šerifid nende eest hoolitsesid. Miskipärast enam ei üllatanud, et paljudel vendadel algas koosolek vana hea tuttava purgi avamise heliga. Kui kerisel kivid kuumad, siis tuleb ju uhada peale. Koosolek algas traditsiooniliselt kiire egoringiga. Kuna graafiku järgi kella 17:00-ni kestva koosoleku pidamisega ei olnud kavatsust osalejaid liialt väsitada, siis tehti iga päevakorrapunkti järel sirutuspaus. Pauside ajal õnnestus Aleksandril ja Kristeril pisut raha jätta RTSF poodi, kuivõrd nende tootevalikus on huvitavaid militaar- või julgeolekuasutuste mõjutustega tooteid. Riideesemetele on peale õmmeldud niiöelda krõpsupadi, millele saab erinevaid pehmeid embleeme peale kinnitada. Nii sai kahepeale RTSF poest ostetud mõned mütsid, pusa, sokid – hea kraam. Aga siis, pärast veel reedel toimunud workshop’ide kokkuvõtvaid ettekandeid oodati ära see hetk milleks tegelikult Soome sõit ette sai võetud. Läbi hooaja on juttu olnud, et Kristeril on plaan RTI-sse kandideerida sügisel Maastrichtis toimuval RTI AGM-il. Nüüd siis on aeg dokumente vormistada ning muuhulgas kandidatuuri toetavat assotsiatsiooni otsida. Kui tavapärasem on pigem see, et kandidaadid korraldavad assotsiatsioonidega telefoni- või Zoomi kõne, siis žest tulla isiklikult naaberriiki kohale ja küsida toetust avaldas Soome vendadele muljet sõltumata nende poolt vastu võetavast otsusest. Siinkohal tänusõnad Aleksandrile, kes täidab I.R.O. ametit auga ja südamega ning toetab läbi oma kogemuste reisikirja autori, Kristeri, sirgjoonelist teekonda eesmärgi täitumise poole. Ilma Aleksandri toeta oleks kõnnitav rada looklevam ja konarlikum. Kandideerimise soovist teavitamine Kristeril tehtud, tunnustav “Riti-rati-ralla” vastu võetud, sai esimene proovikivi hea tundega ületatud. Soomlased lubasid Kristeri toetamist arutada pärast seda, kui külalised hakkavad kodu poole liikuma ning annavad oma otsusest teada enne, kui Tallinnasse jõutakse. Jätkusid piirkondade ettekanded ja tuleviku plaanid.

Ootamatu fotograaf
Poole koosoleku pealt hakkas saabuma lahkumisaeg. Toimus kingituste üleandmine ja vimplite vahetus. Soome vendadele jäeti paar pudelit RT Estonia GIN’i ning president Valtterile RTE läki-läki. Enne hüvasti jätmist aga grupifoto Himose suusanõlvade taustal… Vist kõige põhjanaabritele omasemal moel. Pildistaja leidmiseks hõigati naabermaja jakuzzis mõnulevaid kutte appi fotot jäädvustama. “Say no more” ja juba silkas mullivannist välja hüpanud noormees üle terassi piirde ning jäätunud lillepeenra tablerite poole käsi välja sirutatuna telefoni järele ja aisakellad ligi 30 mehe naeru saatel helisemas. Kas just vaatepilt mida sooviks näha, aga omamoodi huumor tõepoolest.

Aleksandri pass ja charteril osalemine
Algas teekond tagasi koju. Aega oli väga suure varuga ning kuna oli teada, et Aleksandri pass on jõudnud koos vend Kaupo Kongasega Tamperesse, siis sai suund sinna poole võetud. Küll aga Tamperest mõnekümne kilomeetri kaugusel oli põhjust pisut ärevust tunda – Kaupot ei saanud telefoni teel kuidagi kätte. Kõikvõimalike kanaleid katsetades tuli lõpuks välja, et Kaupo on koos vend Janar Tänakuga juba OT14 Tampere charteri koosolekul ennast sisse seadnud ning telefon majutuskohta jäänud. Lõpuks saadi ikkagi Janari kaudu teada passi ja charteri asukoht. Vahelepõikena tuleb ära mainida, et soomlaste RT14 on RT14 Saaremaa ristiklubi ning enamik vendasid, kes omal ajal Saaremaal klubi charterdasid, olid nüüd loomas OT14 klubi Tamperesse. Sellest ajendatult olid ka Kaupo ja Janar otsustanud kohale minna Soome vendasid austama.

Kiire vimplivahetus blacktie koosolekul
Jõudes kohale Tampere südalinnas asuvasse charterdamise paika oli tänaval juba ees ootamas uhkete medalite ja pinnidega kaunistatud mustas ülikonnas Kaupo, ümbrikusse pakitud pass näpu vahel. Dokument omanikule tagastatud tegi Kaupo ettepaneku tulla koosolekult läbi ja tere öelda. Kuna aega veel laevani oli piisavalt, siis otsustasid Aleksander ja Krister 15 minutiks OT14 koosolekult läbi astuda ja vimpleid vahetada. Jõuti korraks koosoleku kulgu segada ning maha istuda, kui saabus kohale ka Soome OT president koos teiste asjapulkadega. Väärikad presidendid käteldud, vimplid vahetatud, Kaupo ja Janariga pilt jäädvustatud, kingitusena limited edition OT14 charterdamise mündid saadud – nüüd oli vaid jäänud lühike kodutee.

Korraga palju ja kiiresti, vägev
Helsingis Boneless burgeris keha kinnitamise järel hakkas tekkima ka päris väsimus. Kõik kirjapandu toimus ikkagi 24 tunni sees ning lõpuks hakkas korraga kiiresti kogetu peas seedima. Kodu poole mööda merd vaikselt liueldes jätkus veel aega osta mõned karbid Sukulakut ning premeerida ennast jäätisega. Sel hetkel tulid ka RTSF presidendilt rõõmusõnumid. Soome RT esitab Kristeri kandidatuuri RTI juhatusse! Rahu südames ja rõõm hinges sai seiklus läbi kell 21:30.

Tänusõnad
Aitäh Aleksander reisiidee ja teostuse eest! Sellised kogemused rikastavad ja kinnitavad sageli korrutatavat fakti, et rahvusvaheline suhtlus annab lisaväärtust RT kogemusele. Need on hetked, mis nii-öelda annavad tagasi klubi liikmeks olemisele. Aitäh Kaupo ja Janar, et olite õigel hetkel õiges kohas ning valmis abistama hädas venda. Tänu sellele tekitasite võimaluse näha Tamperet ning vahvat charterdamiseks valitud koosoleku paika. Aitäh RTSF-ile meeldejääva ja sooja vastuvõtu ning abi osutamise eest eesmärgi täitmisel.

Kevad on tärkamas ja aeg on taas jõudnud sinnamaale, kus Round Table Eesti vajab uut verd end juhtima. Soovime kutsuda kõiki vendasid üles tõsiselt mõtlema, et äkki nemad sooviksid olla järgmises eestseisuses ning suunata ja edendada meie armsat liikumist.

AGM-il otsib eestseisus uusi vendasid kandideerima järgmistele positsioonidele:

RTE asepresident – Kui sul on soov midagi suurt korda saata, juhtida vabatahtlikku organisatsiooni tulevikus, siis tule ja kandideeri asepresidendiks, väga suure tõenäosusega tähendab see, et ülejärgmisel hooajal saad juba end proovile panna presidendi ametis.

RTE laekur – Kui sinule meeldib finantsiline vastutustundlikkus, tahad kindel olla, et RTE oma raha õigesti kasutab ja edendada liikumise heategevust läbi RTE Fondi, siis tule kandideeri laekuriks.

RTE meistriklubi – Ainus positsioon, kus tõesti on võimalik klubina ühtselt täita positsiooni. Kutsume üles kõiki klubisid vaatama seda, kui võimalust oma klubi siseelu edendada töötades ühtse eesmärgi poole järgmisel kahel hooajal. Kuigi üks vendadest on hooajal eestseisuse laua taga, siis kogu eesmärki uute toodete tootmisest ja müügist saavad teostada kõik klubi vennad. Hea tunne on garanteeritud.

RTE toimetaja – Vendadele kaks väga südamelähedast materjali igal hooajal on matrikkel ja Kroon. Oleme aastaid neid edukalt välja andnud ja iga toimetaja on edukalt lisanud oma nüansse kuidas eelmisi vendi ületada. Nüüd on sinu võimalus enda visiooniga matrikkel ja Kroon välja anda.

Kandideerimiseks palume klubide sekretäridel esitada eestseisusele klubi protokoll, kus kandideerimine kinnitati klubi otsusega! Kandideerimise lõpptähtaeg on 1. aprill 2024.

Lisaks on ka tulevase presidendi poolt määratavad positsioonid, kuid see ei tähenda, et nendele ei võiks vend ise soovi avaldada. Kõige olulisem motivaator on alati tahtmine. Sel juhul palun tule anna RTE praegusele asepresidendile teada, kui on soov end proovile panna ühel järgnevatest ametitest:

RTE sekretär – Tema peamiseks ülesandeks on tagada, et informatsioon liiguks RTE Eestseisuse ja klubide vahel, sh. meili ja T.W vahendusel.

RTE P.R.O. – Rahvakeeli meedia-toimetaja, kes vastutab kogu sotsiaalmeedia eest RTE-s ja annab igakuiselt välja meie liikumise uudiskirja.

PS! Enne kandideerimist palume tutvuda RTE matriklis IV peatükiga “Eestseisus”. Sealt saab täpse ülevaate kõigi rollide täpsetest ülesannetest.

Detsembrikuu eestseisuse koosoleku pika ettekande jaoks oli RT6 vend Cristof Paulberg kutsunud rääkima enam kui 15-aastase kogemusega psühhoterapeudi Kristjan Puusilla, kes avas unenägude tõlgendamise teemat läbi jungiaanliku filosoofia ja isikliku kogemuse perspektiivi. Väga põhjaliku ja põneva kokkuvõtte eest on hoolitsenud RTE sekretär Viljar Vaht.

Kristjani tõi välja, et just unenägude analüüs mängib ta igapäevases töös olulist rolli, sest see võimaldab mööda pääseda kognitiivse teadvuse filtritest ning pääseda ligi olulisele infole inimese alateadvuses.

Unenägusid on mõista proovitud aegade algusest ja neid on seostatud alateadvusega, mida tegelikult oleks õigem sõnastada kui mitteteadvus või teadvustamatus. Jungi käsitluse järgi sisaldab inimpsüühika palju, mida ei ole võimalik konkreetselt piiritleda ühe isiksuse piirides, vaid saab kaasata rohkem informatsiooni, mis võib pärineda ka juba varasematest põlvedest ja/või kollektiivsest väljast. Konstellatsioonid, vaba kujutlusvõime ja liivakasti teraapia tehnika on sarnase suunitlusega. Ka unenägude sisu erines eelmisel sajandil sellest, mida täna nähakse – ehk kõik on pidevas muutumises.

Unenägude materjal, ehk manifestne sisu, koosneb erinevatest aistingutest (kehalised, tunded, mälestused jne) – nagu puzzle tükkide kuhi. Tõlgendamiseks on vaja leida tükkide vahel mingisugune ühine keel. Lisaks isiklikele lähimineviku kogemustele lisandub materjalina ka sümboolset või kollektiivset infot. Erineva isiksusetüübiga inimestel võib olla raskem tõlgendad, kuid mida ratsionaalsem on inimene teadlikul tasandil, seda tundlikum võib olla ta psüühika alateadvuses. Tänapäeva intensiivne elukeskkond pärsib mõistmist, sest intuitsiooni praktikaks ja enda pildist väljapoole vaatamiseks on vähem võimalusi kui varasemalt.

Lisaks on ka latentne sisu, ehk millised mõtted, tunded ja konteksti detailid kaasnesid konkreetse unenäo nägemisega. Korduvate motiivide puhul on selged viited, et teema on oluline ja vajab lahendamist.

Siis, kui inimene ei saa olla tema ise ja on sunnitud kandma maski tekivad psüühikas pinged ning hakkavad ilmnema teistsugused unenäod, mis on kui psüühikapoolne alarm ja vihje sellele mis tegelikult toimub ning et midagi on tasakaalust väljas ja vajab tähelepanu. Näiteks võib see selgelt viidata mõnele kompleksile, mis väljendub unenägudes. Kristjan mainis ka, et ise on keeruline enda unenägu analüüsida, sest käivitub ego kaitsemehhanism.

Ja siis on veel selline levinud väljend nagu „Deja vu“, mida arvatakse olevat seotud kollektiivse teadvuse ja kvantfüüsikaga. See võib olla ühendus kohaga, kus aeg ei ole lineaarne ja seetõttu on nii võimalik konstrueeruda kogemus, mis meie aja mõistes on alles tulemas.

Kuidas toimub unenäo tõlgendamine?
Kõigepealt toimub elementide struktureerimine, seejärel inimese elu liivakellas olevate potentsiaalsete kompleksete kohtade tuvastamine ning seejärel narratiivi otsimine unenäos, mis viitab neile kompleksidele. Sarnane tegevus näiteks kassi pildi puzzle kokkupanemisel – alguses tekib äratundmine käppa osa kokku saades, et pildil on kass. Selle pealt saab tekkida ka inimesel äratundmise koht täpsema teema kohta ning saab väljenduda tunne, emotsioon ja blokkidest vabanemine, sealt edasi toimuda tervenemine.

Kus tekivad probleemid?
Inimese senine elu on probleeme täis ning sinna tekivad uued kogemused pidevalt lisaks justkui kihid. Kristjan tõi võrdluse, et ta töö on nagu allvee arheoloogil, kus tõlgendamine toimub läbi sümbolite ja seonduvate assotsiatsioonide Unenägu võib olla sama aga assotsiatsioonide tõttu on tõlgendus ja tähendus inimese jaoks alati erinev. On olemas 3 tasandit:
1. Isiklik assotsiatsioon
2. Ühiskondlik
3. Arhetüüpne ehk kõige suuremas sümboolses võtmes.

Kristjan viitas, et Jungi sõnul ehitame me enda elukaare esimeses ego üles ja teises pooles tegeleme selle mõistmisega läbi süvaprotsesside. Seega tasub olla unenägudega heas kontaktis ja panna kirja põhilised konfliktid ja narratiivid, et vaadata, mis elus sellele parasjagu vastab. Unenägu ei pruugi olla mõtetu virrvarr ega ka konkreetse tähendusega oomen – unenäo tõlgendamise mõte on see, et inimene saab ligipääsu enda valuliste teemadele ja võiõmaluse hakata nendega tegelema.

Kas teadsid, et keskmine inimene kasutab oma elust 26 aastat magamisele? See on 26 aastat hästi kasutatud aega – juhul kui uni on õige. Eestseisuse novembri koosolekul avardas vend Viljar Vaht RT-5’st teadmisi selle osas, kuidas mõõta ja mõista tehnoloogia abil enda une kvaliteeti ning milliseid taipamisi on 5 aastat jälgimist toonud.

Mis see on ja miks see oluline on?
Oura on biohäkkimise valdkonnast tulnud stiilse väljanägemisega tehnoloogiline sõrmus, mille abil on võimalik sisse näha enda une erinevatesse parameetritesse ning nende põhjal igapäevase rutiini osas täiendusi teha. See kõlab sarnaselt sõnale “aura” ning põhjusega, sest tihti ongi kvaliteetse unega inimeste ümber positiivsuse ja rahulikkuse aura. Uni tugevdab üldist tervist, aitab tegutseda tõhusamalt ja kiiremalt ning reguleerib väga olulisi valdkondi s.h. stress, emotsioonid ja ainevahetus. Oled kindlasti kuulnud väljendit “hangry”? Sellele on olemas ka une sünonüüm – “slangry”.

Mida see teeb?
Tänane 3. generatsioon mõõdab sõrmelt mitmete sensorite abil üle 20 biomarkeri. See tuvastab erinevad une faasid (sügav, REM ja kerge), pulsi ja südamelöökide erisuse, ühtlasi jälgib hingamiskiirust, kehatemperatuuri ja vere hapnikusisaldust. Saadud kõikide andmete pealt kalkuleerib tarkvara telefonis igal hommikul algavale päevale sinu valmisoleku hinde, juhib tähelepanu anomaaliatele ning annab soovitusi.

Kuidas sellest kasu saada ehk 5 järeldust 5’lt kasutusaastalt?
Inimeste elustiil ja päevane rütm on erinev ent und mõjutavad bioloogilised dünaamikad on kõigil samad. Nagu hea sõber ja ettevõtja Timo on statistika kohta öelnud: “Numbers are numbers are numbers”.
• Hiline söömine väljendub numbrites. Võin täna kindel olla, et söömisest 4 tunni jooksul on pulss kõrgem ning selle akna sees olev sügav uni on häiritud. Kuna sügava une faas on alati kõige alguses ning kui see jääb lühikeseks, siis füüsiline taastumine on häiritud. Seetõttu kui trenn jätta õhtusse, siis tuleks kaasnevat ette planeerida.
• Samavõrd oluline on öö pikkus. Suure väsimusega ent hiljem magama minnes saab füüsiline keha oma taastamise aga kui REM tsüklid, mis taastavad aju ja kognitiivset võimekust, jäävad ära või lühikeseks võib tekkida vaimne kurnatus, ärrituvus ja tunne, et “kõike on liiga palju” üsna kiirelt. Ehk alla 6 tunni (4 tsükli) ei tohiks kindlasti regulaarselt leppida.
• Päevane liikumine ja saun/spa/vann on parim ettevalmistus kvaliteetseks uneks. Kõige pikemad sügava une tsüklid olen saanud alati peale saunaskäiku ja/või külmas vees suplemist.
• Sarnaselt söömisele on väga otsene tulemus näha alkoholil, nikotiinil ja kõigel muul, mis närvisüsteemi mõjutab. Üks klaas veini mõjub nagu kerge hiline eine aga korralik pidu lööb kõik tsüklid segamini, tõstab kehatemperatuuri ja hingamiskiirust 10-20% ning annab tunda veel 2 päeva hiljem.
• Hommikune Sleep score ja Readiness score on midagi, millesse suhtun vanuse tõustes üha tähelepanelikumalt. Kehv või lühike öö väljendub numbrites, mistõttu saan otsida seoseid eelmise päeva osas ja vaatan üle sel päeval füüsilise treeningu sisu, vahel planeerin ka juba õhtut.

Hoolides enda unest hoolid ka kõigest muust enda elus. Magamise tulemus on nagu liitintress, mis koguneb – mõlemas suunas. Lähtudes põhimõttest “inspect what you expect” on Oura sõrmus olnud minu kui biohäkkeri jaoks üks parimaid investeeringuid iseendasse.

Une temaatika kohta on hästi kirjutanud Dr. Matthew Walker oma raamatus “Why we sleep”. Selgitusi, näpunäiteid, häkke ja muud olulist seonduvat saab allolevalt kahelt viitelt, kus on tehisaruga kokku võetud mitme tunni jagu vestlust ja infot:

1. Dr. Matthew Walker: The Science & Practice of Perfecting Your Sleep | Huberman Lab Podcast #31

2. Sleep Toolkit: Tools for Optimizing Sleep & Sleep-Wake Timing | Huberman Lab Podcast #84