Rubriik: Uudiskiri

RTE toimetaja Oliver Matkur (RT3) on kirjutanud, et 20. aprillil kiskus Laitse Rallipargis asi väga tõsiseks. RT15 vennad korraldasid kardivõistluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kõige kiirem Tabler kartauto roolis. Ilm oli kevadiselt jahe ning aitas nii mootorite temperatuuri kui ka Vendade keevalisi tundeid jahutada. Kiivrid pähe, prillid ette, kindad kätte ja nii läksidki mootorisportlastest Tablerid oma kartides esimesele nö. soojendusringile rajaga tutvuma. Peale esimest 8 minutilist sõitu väljuti kartidest kätevärinal. Kurvid on Laitse rajal järsud ja neid on üsna palju. Pidevad tagasipöörded vasakule-paremale kurnasid ennekõike rallimeeste käsi ja ka kiirus ei olnud liiga suur. Selge eelis oli neil vendadel, kes olid varem kardiroolis istunud ja oskasid kurve läbida nii, et kiirus väga ei vähenenud. “Korraks gaas maha, pidurit mitte vajutada, rooliga kerge nõks ja siis uuesti põhjagaasiga”, teadsid vilunumad vennad peale soojendusringi rääkida. Toiduarmastajad teadsid aga kiruda, et kurvis ei saa pidama ja sirgel ei saa vedama.

Võistlus peeti kahe sõiduna. Stardikohad loositi mütsi sees olevate lipikute abil nii nagu seda teevad Tablerid. Parima ringiaja sõitis ja kokkuvõttes võitis Kristjan Penjam (RT15). Teise koha saavutas Kaspar Aruvee (RT5 peatatud) ja kolmanda koha kibedast karikast pidi jooma Priit Pihlakas (RT15). Mõneti arusaadav miks korraldasid selle kardivõistluse just RT15 vennad. Võimaluse tegevtableritel särada, andis kardiroolis metsikut kiirust näidanud, kuid viisakalt viimasele kohale sõitnud Leho Nõlvak (RT2 Old). Kuna kardivõistlus peeti sel korral kahe sõiduga, siis liideti ja lahutati kahe sõidu tulemused kokku ja saadi sellised vastused:

1 – Kristjan Penjam, 50 punkti
2 – Kaspar Aruvee, 33 p
3 – Priit Pihlakas, 33 p
4 – Risto Kaalma, 24 p
5 – Uku Järg, 18 p
6 – Priit Uba, 12 p
7 – Tõnis Kuusk, 12 p
8 – Rene Sildvee, 12 p
9 – Lauri Jaakson, 6 p
10 – Leho Nõlvak, 2 p

Round Table Eesti 4. discgolfi meistrivõistlused toimusid seekord Põhja-Eestis. Asukohaks imeilus Järve talu Discgolfipark ja ürituse korraldajaks RT5 Tallinn NORD. Järgnevalt kirja pandud peakorraldaja Tõnis Kuuse meenutused.

Ülimalt suvisel maikuu teisel laupäeval said kokku Järve talu Discgolfi rajal vennad, kellel kõigil oli ainult kaks eesmärki. Juua mõned õlled ja võita Round Table Eesti Discgolfi Meistritiitel.

Et teha võistlused võimalikult võrdseks, siis sai enne võistluste algust tehtud ka koolitused Eesti parimate poolt. Tehnikat aitasid osalejatel lihvida meeskondlike maailmameistrivõistluste medalistid Siim Isup ja Henar Ruudna. Umbes tunnise koolituse järel võib kindlalt öelda, et tase muutus ühtlasemaks, algajamad vennad võitsid visetes juurde kümneid meetreid ja kogenud mõnekümneid sentimeetreid. Olen ka kindel et täpsus kõigil paranes.

Koolitus tehtud, õpitud kuidas visata ühelt poolt, teiselt poolt ja ka korvi, siis saigi alustatud. Vennad nelja-viiestesse gruppidesse ja metsa vahele rajale laiali. Esimene asi, mis hakkas raja peal olles selguma, oli see, et metsas on palju rohkem puid ja oksi, kui oleks alguses osanud arvata. Tõnis Kuusk küsis peaaegu iga viske eel, et mis teised pakuvad, milline puu seekord ketta teekonnale ette jääb. Enamasti oli vastuseks: “See mis kõige lähemal asub”. Kui 18 korvi sai läbi mängitud, siis olid selged tõsiasjad, et ketastele meeldivad mitte ainult puud metsas, vaid ka ainsad puud keset põldu ja kõikvõimalikud veekogud, lisaks, et kui discgolfi tõsiselt mängida, siis järgmisel päeval on päris paljud uued lihased valusad. Sellest kõigest võib juba järeldada, et siinkirjutaja ei kuulunud võistluse parimate hulka.

Aga hea meel on tõdeda, et Round Table parimad Discgolfis on ikka väga head. Esinelik mahtus ainult nelja viske sisse. Siinkohal ongi hea mainida ära, et sel aastal jäid kolmandat kohta jagama Kaspar Aruvee(RT5) ja Priit Lumi(RT5 külaline) 71 viskega. Teisele kohale tuli Krister Vellet(RT6) 70 viskega. Ja järgmiseks aastaks ajaks sai kiitlusõiguse omale RTE Discgolfi 4. Meister Mihkel Väli (RT11) kes tegi raja läbi 7 üle pari, ehk 67 viskega.

Lisaks üldvõitjale, selgitasime välja ka parima naiste arvestuses, kus oli ülimalt suur konkurents meie ainsa osaleja jaoks, võideldes iseendaga, et rajad edukalt lõpetada. Sellega sai suurepäraselt hakkama ja naiste arvestuse võitis Polina Mattisen.

Haapsalu Mõõk tuli varasema rändauhinna Antti Ämbri asemele, kui RT11 Haapsalu klubi oli kolmel järjestikusel hooajal RTE kõige aktiivsem klubi.

Kiigates ajalukku, siis RTE-le kingiti Antti Ämber RT Soome 1993/1994 hooaja sekretäri Antti Korpeala (Kokemägi 106) ja presidendi Ali-Veli Starcke (Kokemägi 106) poolt. Auhina võitis RT11 Haapsalu endale päriseks 2021/2022 hooaja aastakoosolekul Stockholmis ja annab Haapsalu Mõõga liikumisse rändauhinnaks 2022/2023 aastakoosolekul Haapsalus.

Haapsalu on linnana väga pika ajalooga, kus asub üks Eesti paremini säilinud keskaegseid linnuseid, mille tänavatelt ja käikudest ei puudunud ka muistsed rüütlid oma turviste ja mõõkadega. Lisaks on alates 20. sajandi teisest poolest olnud Haapsalu Eesti vehklejate meka ja Haapsalu sportlased on läbi aegade võitnud tiitlivõistlustelt korduvaid kirkaid medaleid. Sellest tulenevalt otsustas RT11 Haapsalu klubi nimetada uue rändauhinna nimeks Haapsalu Mõõk.

Kuna haapsallased on olnud läbi ajaloo Vabariigi ühed parimad mõõgavennad, soovitakse seda oskust ka ülejäänud liikumisele edasi anda. Võites enda klubile Haapsalu Mõõga, kingitakse eelmise võitja klubi poolt mõõgaga kaasa pudel vahuveini. Võitjaklubi peab oma teraga ümberkäimise oskuste demonstreerimiseks ühe viipega vahuveini pudelil pea maha lööma. Legend räägib, et ebaõnnestumisel pidavat järgmisel hooajal klubi tabama märksa kehvem osalusprotsent.

“Haapsalu Mõõga” statuut

1. Haapsalu Mõõk on RT11 Haapsalu klubi poolt Round Table Eestile 2022/2023 hooaja aastakoosolekul kingitud rändauhind pärast varasema auhinna Antti Ämbri enda valdusesse võitmist. Nii Antti Ämbri kui ka sellele järgneva Haapsalu Mõõga eesmärgiks on RTE klubide vahelise rändauhinnana tõsta klubide aktiivsust.

2. Haapsalu Mõõk on igavesti rändav auhind, v.a. juhul, kui pärast auhinna kahekümnendat väljaandmist õnnestub samal klubil saada Haapsalu Mõõk enda valdusesse kolmel järjestikusel aastal. Viimasel juhul on vastaval klubil au panna välja järgnev rändauhind, mis oma statuudilt sarnaneb käesolevaga.

3. Võistlusest võtavad osa kõik RTE klubid, mis on saanud charterkirja enne RT hooaja algust. RT hooaeg on aastakoosolekust kuni järgmise aastakoosolekuni.

4. Haapsalu Mõõga saab aastaks enda valdusse klubi, mille liikmete keskmine osavõtuprotsent on hooaja jooksul kõrgeim.

5. Klubi liikme osavõtu hulka arvestatakse tema poolt klubi liikmena külastatud, kas oma või teiste klubide regulaarsed koosolekud. Kui klubi liige on mõjuvatel põhjustel ajutiselt vabastatud klubi tegevusest, ei võeta seda perioodi ja sel ajal koosolekutel osalemist arvesse. RTE Eestseisuse koosolekutel osalemine arvestatakse klubi liikme osavõtu hulka, v.a. kui liige kuulub RTE Eestseisusesse.

6. Klubi regulaarseks koosolekuks loetakse klubikoosolekut, mis toimub matriklis või muus vormis väljakuulutatud aegadel ja mille toimumise kohta on toimetatud protokollid RTE Eestseisusele. Juhul, kui klubi regulaarsete koosolekute arv aastas on alla 16 ei ole klubil võimalik Haapsalu Mõõka enda valdusesse võita.

7. Kui kahel või enamal klubil on sama keskmine osalusprotsent pärast osalusprotsendi ümardamist sajandikeni, tunnistatakse Haapsalu Mõõga võitjaks suurema liikmete arvuga klubi. Klubi suurus on tema liikmete arv aastakoosolekule eelneva nädala alguseks.

8. Haapsalu Mõõk antakse hea tava kohaselt võitja klubile üle koos pudeli vahuveiniga RTE aastakoosolekul. Võitja otsustab aastakoosolekule eelnev RTE Eestseisuse koosolek RTE Eestseisusele aasta jooksul laekunud protokollide põhjal.

9. Käesolevas statuudis on põhikirjas ettenähtud korras võimalik teha muudatusi, mis hakkavad kehtima järgmisest RTE hooajast, kuid tingimusel, et need muudatused kiidavad heaks rändauhinna välja pannud RT11 Haapsalu klubi liikmed või selle puudumisel RTE Eestseisus.

Eestseisuse liikmed olid ka aprillis erinevatel klubidel külas. Jagame mõningaid hetki külaskäikudest.

President Oliver külastas Hiiumaa vendasid. Tallinnast käisid saareelu kaemas ka RT5 vennad Tõnis Kuusk ja Aleksander Ottokar.

Sekretär Krister külas I.R.O. Kristjan Adamsoni koduklubis RT2 Tallinn. Koosolek toimus BeerGardenis ning sellele eelnes pikk ettekanne Pronksi tänava kaevikutes.

Asepresident Klen külastas koos sekretär Kristeriga aprillis RT3 Tartu koosolekut.

RT9 Paide leidis tee aga Tallinna vanalinna, kus koos RT11 Haapsalu vendadega korraldati rahvarohke ühiskoosolek. Eestseisuse liikmete esindatus oli 50% koosseisust.

Toimetaja Oliver sai RT7 Tallinn vendadega kokku nostalgilises Tallinna Linnahallis.

RTE uudiskiri annab Sulle ülevaate sellest, mis RT-maailmas toimub ja õige pea toimuma hakkab, millega tegeleb eestseisus, kus on käidud ja kuhu ilmtingimata minema peaks. Eesmärk on koondada see info sinu jaoks regulaarsesse kuukirja, et oleksid kõigega paremini kursis ning kõik oluline sõrmeviibutuse/kliki kaugusel.