27. märtsil pidasid RT-5, LC-5 ja RT-9 Pirita sadamas restoranis Sardiinid ühisklubi. Koosoleku lõpul nägi RT-9 vend Egon, et Tallinna vendade patukann on jäetud ilma asjakohase järelevalveta ja otsustas kannu Paide klubi valdusse võtta.
Olime kuskil Kosel (Tallinna ja Paide vahel), kui juba RT-5 vennad helistasid ja nõudsid selgitusi. Rahustasime, et kõik on kontrolli all, kannu pandimajja ei vii ja korraldame korraliku pandilunastuse.
Üsna kiirelt jõudsime järelduseni, et tallinlased saavad oma kannu tagasi pärast jalkamängu. Mõeldud–tehtud – broneerisime jalgpallihalli, vaatasime YouTube’ist jalkatutoriale ja panime võistluse püsti.
Kellelgi tuli hea idee korraldada võistlus formaadis Tallinn vs. Ülejäänud Eesti, st et RT-5 võis endale appi kutsuda vendasid teistest Tallinna klubidest ja RT-9 ülejäänud Eestist. Paraku oli etteteatamisaeg liiga lühike, et teiste klubide vendasid märkimisväärselt juurde saada (mõned siiski tulid).
Platsile saime mängu eel kokku 23 venda, vanakest või kandidaati, mis tähendas seda, et RT-5 oli kohal ühe varumehega ja Paidel polnud ühtki. Kõik said 90 minutit järjest valu.
Mängust liiga pikalt polegi rääkida – käis kõva andmine ja Paide vajutas kahel korral vastasele ära. Mõlema värava autoriks RT-9 old ja praegune OT-2 president Priit Paatsi. Paide võitu võis muidugi juba enne mängu ennustada, kuna meil oli rohkem putsadega vendi rivis.
Mängu järel korraldas RT-5 president Rudolf uhke tseremoonia – tegime kõik patukannuringi ja andsime pidulikult kannu Tallinna vendadele tagasi. Kõik oli väga ilusas Round Table’i vaimus.
Järgmisel päeval olid RT-9 chat’id täis hädaldamist haigete lihaste ja kõndimisvõimetuse üle. No oli päriselt ka raske. Sel külaline/kandidaat Harri võttis sündmuse korrektselt kokku – “See on esimene RT spordiüritus, mida ma ootan, kuna see on esimene PÄRIS spordiüritus.”
Tasub märkida, et mängu mitteametlikuks MVP-ks valiti RT-9 asutajaliige, 61-aastane Priit Põder, kes tegi väljakul kaasa kõik 90 minutit ja läbi kelle toimus oluline osa Paide ründetegevusest.
Saime mängu kohta nii palju head tagasisidet, et veeretame mõtet see iga-aastaseks teha. Võistluse korraldamine on üsna soodne, meil on Eesti keskel hea jalkahall (järgmisel aastal on juba ka uued olmeruumid olemas) ja piisab, kui saame kokku 22 venda. Tulevikus proovime küll ilma kannuvarguseta selleni jõuda.