Kui laupäeval oleks Tartu ja Pärnu vennad otsustanud teha midagi rahulikku, näiteks kududa või lugeda luulet, oleks maailm ilmselt rööbastelt maha sõitnud. Õnneks nad seda ei teinud.
Selle asemel pidasid RT3 ja RT10 maha järjekordse legendaarse reketloni – spordi- ja egoheitluse, mis on kestnud juba üle kümne aasta ja millel pole ei armuandeid ega vabandusi.
Võistluse formaat on ajatu ja geniaalne: võetakse hulk reketialasid, segatakse sisse natuke hasarti ja hulganisti vennalikku trash talk’i ning vaadatakse, kes suudab päeva lõpuks kõige vähem vabandusi leida. Seekordne lahing peeti maha Tartus, kus kohalikud vennad tahtsid tõestada, et eelmisel aastal Pärnust võidetud rändkarikas ei olnud pelgalt juhuslik möödalöök universumilt.
Sportlikule enesehävitusele pandi alus kell 12:00 NET spordihoones. Padel, rannatennis ja rannasulgpall – kolm ala, mis kõlavad paberil lihtsamalt kui tegelikkuses. Need neli tundi olid kombinatsioon naerust, verest, higist ja tõdemusest, et noorus on tõesti vaid meeleseisund. Kui lõpuks sauna jõuti, oli tunda, et kehad olid saanud rohkem vatti kui ego.
Juba kell kuus koguneti taas, seekord Vildes, kus mängiti jokker-alana maha üks korralik sporditeemaline mälumäng.
Ametlikku koosolekut küll ei tehtud, kuid selle asemel peeti maha üks viimase aja pikemaid egoringe, kus sai kuulda nii vendade rõõme kui muresid. Vähemalt neid, mis meelde jäid – minu ego ajal läks asi nii mokalaadaks, et unustasin ise ka ära, mis mure tahtsin teistega jagada. Ja siin peitubki loo moraal: tihti piisab vaid heast õhtust vendadega ning mured kaovad iseenesest!
Rändkarikas liikus seekord Pärnusse tagasi, kuid Tartul on nüüd aasta aega süüa proteiini, lihvida taktikaid ja planeerida grandioosset comeback’i. Vendade vaim on murdumatu ja lahingud kestavad edasi!
Olge terved ja ärge unustage – sport pole lihtsalt hobi, vaid võimalus kaotada väärikalt!