Minu reis Islandile algas eelmise kolmapäeva varahommikul, kui mu IRO kingad mind Islandile viisid. Seekord toimus meie Põhja-Euroopa ja Ameerika regiooni aastakoosolek Svalbarðseyris, mis asub vaid lühikese autosõidu kaugusel Akureyrist, kus ma olin juba varem käinud. Kuid kuuldes, et koosolek toimub seal, olin väga elevil võimaluse üle taas Põhja-Islandi looduslikku ilu kogeda. Minu reis modernsete viikingite sekka algas oktoobrikuu kolmandal kolmapäeval, kuid meie asepresident Tendo ja president Tõnis olid juba eelmise nädala lõpust aastakoosoleku pretuuril.
PRETUUR
Islandi vennad oskavad pretuuri korraldamist tõeliselt hästi!
“ Vennad olid sõbralikud, hoolitsevad ja otsekohesed – tõeline rõõm nendega aega veeta. Kohe lennujaama saabudes hoolitseti meie eest igati ja ühtegi muret ei olnud. Kõik sujus nagu kellavärk. Kes soovis, sellele oli alati olemas ka märjuke, nii et meeleolu oli lõbus ja vaba.
Pretuur pakkus unustamatuid kogemusi, mida mujalt ei leia. Üks kõige meeldejäävamaid hetki oli liustikul käimine koos varustusega – päris ohtlik ettevõtmine, kui midagi valesti teha, aga giidi juhendamisel oli see turvaline ja äärmiselt põnev. Islandi loodus oli lihtsalt hingemattev, see jättis kustumatu mulje.
Pretuuri kõige olulisem osa on aga võimalus saada lähedasemaks väikese seltskonnaga. Meie grupp oli vaid 12-liikmeline, ja nagu varasematel pretuuridelgi, leidsin ka seekord endale uusi sõpru kogu eluks. Siiralt soovitan kõigile, kes rahvusvahelistele üritustele lähevad – pretuur on üks selle parimaid osi!“ – Tõnis Kuusk RT5 Tallinn NORD
Vendadega Reykjavíkis
Enne kui oma teekonna Svalbarðseyri suunas ette võtsin, kasutasin kolmapäeva selleks, et veeta aega vendadega Reykjavíkis. Kohale jõudes korjas mind peale teise generatsiooni vend Björnvin, kes viis mu juba edasi RT1 ja Islandi past-president Viðari juurds. Selline fantastiline võõrustamine Islandil on tõesti muljetavaldav: esimest korda kohanud vend pakkus kodumajutust ja Viðar, kes helistas nädal varem kuuldes, et saabun kolmapäeval, uuris, kas ma sooviksin koos temaga ja Norra välkaritega spaasse minna. Mõeldud, tehtud ning pärast kerget lõunat Reykjavíki südalinnas veetsime õhtupooliku spas, enne kui koos teiste kohalikega Reykjavíki südalinnas uuesti õhtustama läksime. Kokkuvõttes oli see tore päev täis vendlust ja meeldejäävaid hetki.
Neljapäev algas varakult ning pärast kohvi ja pannkooke kurikuulsas Loki kohvikus alustasime umbes kuue tunni pikkust sõitu välkarite bussiga Svalbarðseyri suunas, et osaleda regiooni aastakoosolekul. Alguses tundus, et igaüks saab bussis oma rea, kuid pärast kahte järgnevat peatust oli buss puupüsti täis. Peatusi oli omajagu, mida oli ka oodata, kuid rõõmustav oli, et need polnud kõik bensiinijaama peatused; sai ka korra teepervel olevat koske vaatamas käidud.
Svalbarðseyri jõudes selgus, et Islandi vennad olid Eesti poistele pool majast kinni pannud ning selle idülli ainus puudus oli mu puhtaid riideid sisaldav kohver, mille Finnair oli päev varem ära kaotanud. Õnneks liitus meie reisigrupiga vend Rudolf Purge, kes oli mu eelmise õhtu järgi toodud kohvri Keflavíkist endaga kaasa võtnud ning jõudis teise välkarite bussiga umbes tunni aja võrra hiljem. Asjad käes, oligi juba aeg minna tervituspeole, mille teemaks oli „Fimman á Fimmtudegi“, mis sisuliselt tähendab „Loto neljapäeva“. Tervituskõned kuulatud ja kõhud täis, ei lasknud ma õhtul väga pikale venida, sest mul on kaine oktoober ja ausalt öeldes polnud seal mingisugust ööelu, seega suundusin tagasi majutusse ja tõmbasin õhtule joone alla.
Reede on NEA regiooni eestseisuste koosolekute päev. Suurematel riikidel, nagu Norra, Soome ja Rootsi, oli juba enne NEA regiooni loomist kokkulepe, et tuuakse kohale kogu oma eestseisus. Näiteks Soome eestseisuse koosseisu kuuluvad ka regiooni esimehed ning nende eestseisuse koosolekud on ametlikult 21-liikmelised, kellest enamik oli ka Islandil kohal. See on just see koht, kus suuremad riigid võtavad reede ja korraldavad tõsise töökoosoleku. Eesti delegatsioon sellist vajadust ei näinud; me olime ju eestseisusest kolmekesi ja otsustasime pigem päeva tuuridel veeta. Koos venna Rudolfi ja Norra välkaritega korraldas vend Viðar meile vennaliku soodusega oma sugulaste poolt peetava Islandi vanima vaalavaatluspaadituuri fjordide vahel, ning nii saimegi ülekasvanud mereelukaid uudistada. Lõpetuseks korraldati meile kiire kalastusretk fjordile, kus vend Purgel õnnestus ka üks kala kinni püüda.
Reede õhtu oli minu jaoks võib-olla kõige meeldejäävam osa nädalavahetusest. Selle asemel, et pidada suur ühine õhtusöök, jagati meid väiksematesse gruppidesse ja kutsuti kohalike vendade kodudesse õhtust sööma. Kodupeod on üldiselt Euromeetingute teema, kuid see sobis mulle hästi, kuna sattusin oma hea sõbra RT5 venna Elvari juurde, keda ma polnud mitu aastat näinud. Seltskond oli kirev ja isegi mälumäng toimus, kus õnneks ma viimaseks ei jäänud. Tõenäoliselt oleks vend Silmato seal poisid elusalt söönud, aga see selleks. Ühel hetkel oli juba buss maja ees ja suundusime RT5 klubimaja peole. Seal pikalt olla ei viitsinud, kuna laupäeval olid ees nii ametite töötoad kui ka aastakoosolek, seega vaatasime natuke koos vend Purgega, kuidas kari Soome mehi Scooter’i saatel tantsupõrandal möllas (hiljem selgus, et Saksa reivi ja techno gröösus H.P. Baxxter oli Islandil, mis selgitas ka muusika valikut), ning läksime koju ära.
Laupäeva hommik algas kiire sõiduga kohalikku kooli, mis oli töötubade ja aastakoosoleku jaoks üles seatud. Esimene etapp koosolekutest oli loomulikult IRO-de töötuba, kus arutelu keskendus loomulikult rahvusvahelisele reisimisele ja vendade reisifondide propageerimisele. Näiteks annab Rootsi RT oma üksikliikmetele kuni 250 eurot rahvusvaheliste ürituste külastamiseks, samal ajal kui klubid saavad taotleda kuni 1000 eurot, mis on sarnane meie reisifondiga. Rääkisin ka meie noore venna programmist, mis kõnetas ka teisi IRO-sid. Tõesti, me täiustame koos mitte ainult riiklikul ja klubi tasandil, vaid ka rahvusvaheliselt meie liikumist. Tõstatati ka küsimus, et riigid peaksid rohkem koostööd tegema, et näiteks riiklike AGM-ide toimumiskuupäevad ei kattuks, ning vennad ei peaks valima samal kuupäeval toimuvate AGM-ide vahel. Lisaks arutati kommunikatsiooni tähtsust kodustule vendadele, sealhulgas uudiskirjade, ürituste kokkuvõtete ja otseülekannete jagamist, et edendada rahvusvahelist vendlust. Rõhutati ka ürituste teabe esitamise olulisust inglise keeles, mis tulenes Prantsusmaa poolaasta koosoleku kodulehest, kuhu on kutsutud suur hulk välkarid, kuid koduleht pole inglise keelde tõlgitud.
Presidentide workshop!
“Fookuses oli loomulikult liikmeskonna kasv, mis on olnud keskseks teemaks kõikjal. Iga riik tõi välja oma edulood ja viisid, kuidas on suudetud organisatsiooni edasi viia. Saime palju uusi ja huvitavaid ideid, kuidas ka meie enda tegemisi paremini korraldada.
Näiteks on mitmes riigis, sarnaselt Eestile, alustatud WhatsAppi kogukondade loomisega, et tõhustada suhtlust ja kaasatust. Jagati ka praktikaid, kuidas seda on edukalt kasutatud ja mis on toiminud. Teine huvitav näide oli ajakirjade digitaliseerimine – mitmed riigid on liikunud selle poole, et vähendada trükikoguseid ja pakkuda valikuvõimalust: kes soovib, saab ajakirja digitaalselt, ja kellele meeldib paberil, saab selle endiselt trükituna.
Arutasime ka mitmeid ideid, mida võiks Eestis rakendada. Üheks oluliseks arutelu teemaks oli mõistmine, et kõiki lahendusi ei saa automaatselt üle võtta, kuna kultuurilised erinevused ja organisatsioonide vanus mängivad suurt rolli. Siin tulebki appi meie moto „Adapt, Adopt, Improve“ – tuleb leida parimad lahendused kõigile!” – Tõnis Kuusk
Koosolekul arutati mitmeid teemasid alates regiooni juhtkirja tõlgendamisest kuni uute assotsiatsioonide avamiseni. Oluline on mainida, et Lõuna-Ameerikas on avanemas uus assotsiatsioon. Nimelt kogunevad vennad Georgetownis, Guyanas, kus charterdatav klubi korraldab lõbusa nädalavahetuse, mis toimub 30. novembrist 2024. aastal. Üritus algab reede õhtul tervituspeoga, kus pakutakse õhtusööki ja jooke. Laupäeval toimub klubi charteri koosolek ning pühapäeval lõõgastutakse vabas õhus, kuigi täpne tegevus on veel kinnitamisel. Nädalavahetus lõppeb esmaspäeval osalejate lahkumisega. Osalemistasu on 350 USA dollarit, mis hõlmab kolme ööd jagatud toas ning toitlustamist tervituspeol ja charterdamise koosolekul. Kuigi see on juba peagi toimumas, pakub see suurepärast võimalust veeta aega koos uute vendadega ja saada osa millestki olulisest RT maastikul. Lisaks tutvustati järgmist regiooni aastakoosolekut Surinames. 2019. aastal Eestis toimunud NEA aastakoosolekul otsustasime lisada korraldajate nimekirja Suriname, kes ootab kõiki vendi juba järgmisel aastal oktoobris Lõuna-Ameerikat väisama. Kuigi Suriname liikumine on väike, on nende assotsiatsioon olnud liikumises juba 70 aastat. Lõpetuseks tooksin välja kõige olulisema: meie vend ja praegune Round Table Eesti president võeti vastu NEA esimeheks aastateks 2025–2026. See on kolmas Eesti vend, kes meie 35-aastase liikumise ajaloos saab RTI eestseisuse liikmeks. Oma rolli astub ta ametisse Indias toimuval maailma koosolekul septembris 2025. Palju õnne, vennad! 2025. aastal on RTI juhatuses kaks Eesti venda, mis on kindlasti suur au meie väikesele, kuid võimsale liikumisele
Kui teised koosolekutel osalesid, käis Rudolf Purge seiklemas.
“Võtsin osa reedesest day tourist, mis viis meid kõigepealt Akureyri aastaringsesse jõulukülla. Sai osta kõikvõimalikku jõulukraami kuuseehetest kuni kohaliku käsitööni. Pärast lõunasööki külastasime RT venna üliedukat jäätisekohvikut, mille rikkalik valik võttis kõigi silme eest kirjuks. Selgub, et islandlased on tõelised jäätisefännid – neil on isegi olemas eraldi sõna tähistamaks ajaveetmist, kus sõidetakse jäätisekohvikusse, valitakse välja endale meelepärane maius ja seejärel kruiisitakse lihtsalt autoga ringi – ísbíltúr. Päeva teine pool möödus Forest Lagoon spaas, kus loodusliku geotermaalveebasseini mõnusid nautisime koos joovastava märjukese ja parima tablerite seltskonnaga.” – Rudolf Purge RT5 Tallinn Nord
Kui koosolek oli tehtud, jäi meil üle vaid oodata õhtust programmi, mis seekord ei olnud gaala, vaid hoogne Réttarball (eestikeeli kampsuni pidu), mis tutvustas meid Islandi traditsioonidega. Kampsunid selga tõmmatud, kogunesime samasse koolimajja, kus pakuti traditsioonilist toitu ja joogipoolist. NEA auhinnad anti välja ürituse alguses ning sel aastal jaotusid tunnustused järgnevalt:
- Aasta klubi: Round Table 1 New York
- Aasta heategevusprojekt: Round Table Norra projekt “Barnekreftforening” – Norra lastevähi selts
- Aasta Tabler: Daniel Brandt Andersen, Round Table Taani
- Aasta assotsiatsioon: Round Table Island
Auhinnad jagatud ja “Jaja Ding-Dong” kuulatud, sai veel veidi vendadega melu tehtud. Isegi õnnestus üks Saksa vend Buffaloks teha. Vaene mees ei saanud alguses arugi, mis temaga juhtus, aga kiirelt surusime talle pinni rinda ja nii sai meie väikeste vasaku käega joojate klubi täiendust. Ööbimiskohta tagasi jõudes õnnestus mul esimest korda elus virmalisi näha. Eestis pidevalt mahamagatud võimalustest tingituna tundus see just õige koht, kus taevas nendega tutvuda. See pani kuidagi ilusa punkti sellele reisile Islandil – oli äge taas reisida ja vendadega koos meie liikumise ilu kogeda. Tänud Rudolfile, Tendole ja Tõnisele. Tõsiselt äge on ikka rahvusvaheliselt oma poistega maailma avastada.
Mõningad kaunid pildid Islandilt, mida jäädvustas Daniel Brandt Andersen, Round Table Taani.
