See on reisikiri sellest, kuidas I.R.O. Aleksander Ottokar ja P.R.O. Krister Vellet otsustasid spontaanselt minna Soome eestseisusele külla Himosele. Seiklus algas, kui 5. aprilli lumisel keskpäeval istuti autosse ja sõideti laevaterminali poole. Mainimist väärib fakt, et päris tõsimeeli oli Soome sõit Kristerile esmakordne kogemus.
Kas reis jääb ära?
Kogu reis tundus vaimusilmas olevat katsumuste vaba lõbusõit. Laevaga on ju tore sõita ning ega mis see 2-3 tundi autos istumist ära ole. Jõuab ilusti kohale selleks ajaks, kui soomlaste poolt tellitud 30 sooja pitsat saabuvad suusakuurorti majakesse. Tallinnat kaunistas ootamatu, kuid mahe kevadine lumesadu ning sõidu algus oligi mõnusa varuga ajagraafikus… kuni sadama väravasse jõudmiseni. Aleksander teavitas naljatamisi, et auto dokumendid jäid maha – ehk ei kontrollita, kui sõita liikluseeskirjade järgi. Väravas dokumendi kontrollis aga tabas reisiselle šokk – kas tõesti jääb puusalt tulistatud vahva reisiplaan katki enne, kui see õigupoolest alatagi veel jõudis? Nimelt tuli välja, et Aleksandri ID-kaart oli kehtivuse kaotanud käesoleva aasta jaanuari lõpus ning dokumendikontroll laevale kehtetu dokumendiga ei lubanud. Laeva väljumiseni oli 20 minutit ning ühegi valemiga poleks koju jäänud kehtivat passi õigeaegselt kätte saanud. Ehkki ootamatu uudis lõi hetkeks mõtlemise rivist välja, suutsid reisisellid ennast kosuda ning Aleksander hakkas telefoni teel lahendusi otsima. Krister otsustas õnne proovida värava lähedal saabujaid kontrolliva politseipatrulliga. Tekkis mõte, et ehk õnnestub kuidagigi politsei abiga Aleksandri isik ära tõendada dokumendi kontrollis, kui koostöös telefonis oleva passi fotoga ja PPA süsteemi päringuga kinnitatakse, et passi fotokoopia ja isik on õiged. Paraku öeldi, et selline trikk läheks läbi ainult koju tagasi sõitva välismaalasega ning politsei suures plaanis abi pakkuda ei saanud. Küll aga vihjati, et laevale lubamine on puhtalt laevakompanii otsus ning politsei kehtetu ID-kaardiga reisimise eest Aleksandrit rajalt maha võtma ei hakka. Krister läkski selle õlekõrrega ühe kontrolöri aknaluugi juurde ja katsetas oma veenmisoskust lubadusega Helsingis kohe Eesti saatkonda minna asendusdokumenti menetlema. Esimeses soojakus istunud noorhärra kahjuks vastutust ei soovinud võtta ning suunas kõrval putkas istunud vanema kolleegi poole. Sel korral oli veenmisest kasu ning üllatuslikult otsustas kontrolör Aleksandri ikkagi laevale lubada. Ärevad 15 minutit seljatatud, sai sõit jätkuda. Väravast läbi sõites lehvitati tänulikult politseinikele näiliselt tähtsusetu kuid lumepalli efektina mõjunud vihje eest.
Ilm ei hellita
Laeval Burger King’is sisse seades sai lõpuks kergemalt hingata, ehkki säilis endiselt oht, et Helsingis sadama tsoonist kaugemale ei jõua. Taustal oli juba Aleksander jõudnud välja uurida, et kohe järgmise laevaga on Soome sõitmas ka Saaremaa vennad Kaupo ja Janar, kes olid suundumas OT14 Tampere charteri pidustustele. Ka oli igaks juhuks suheldud Välisministeeriumi ja Eesti saatkonnaga Helsingis. Kokkuvõttes oli laevasõidu ajal pass taksoga õnnestunult Kaupo kätte toimetatud ning suures plaanis oli südamerahu taastunud. Ükskõik mis, aga Krister ja Aleksander jõuavad Himosele üheskoos. Enam ei morjendanud ka ilmastikuolud, mis laeva tajutavalt kõigutasid ning sundisid raske nähtavuse tõttu 15 minutit sadamasse hilinema – Soomest oli saabumise hetkeks saanud jälle talvevõlumaa. Kõhud olid burgerist ja jäätisest täis. Ei morjendanud ajagraafikust maha jäämine, Himosel ees ootavad jahtunud pitsad ning töenäoliselt juba lõbusas tujus saunatuuril olevad vennad. Arvestades, et kaikaid sai juba kodaratest välja võetud mitu, siis osutus Helsingi terminalist väljasaamine tasutud karmavõlgade tõttu probleemivabaks. Sõit Himosele läbi lumesajuse Soome sai alata.
Soe vastuvõtt ja Soome RT eripärad
Plaanitud ajast umbes poolteist tundi hiljem jõudnud ekipaaži tervitas 27 venda. Nimelt oli Round Table Suomi Finland eestseisusel kokku kutsutud iga aasta aprillis korraldatav laiendatud koosolek, kus osalesid lisaks käesoleva hooaja eestseisuse liikmetele ka järgmise hooaja eestseisuse liikmed. Huvitav fakt: soomlastel kuuluvad eestseisusesse muuhulgas ka 9 piirkonnajuhti. Kuna järgmise hooaja piirkondade juhid valitakse juba hooaja alguses septembris ning kasutusel on ka ametid nagu aselaekur, asemeister, asetoimetaja jms, siis sisuliselt on soomlastel juba hooaja alguses teada järgmise hooaja eestseisuse suurem osa koosseisust. Huvitav on ka see, et eestseisuse tööd toetavad 2 püsikohaga šerifi, kes valitakse ametis olevate piirkonnajuhtide seast. Seega oli suusakuurorti majakesse reisinud kokku vendasid igast Soome nurgast. Pikim oli ilmselt RTSF presidendi Valtteri ja eestseisuse šerifi ametit täitva 8. piirkonna juhi Juhamatti sõit Lapimaalt Torniost, mis kestis 7 tundi. Juhamattist rääkides meenubki vahva esimene kohtumine, kus naerusuine vend tuli virolaiseid tervitama tutvustades ennast kui Paha-Matti ning täiendades “Yes, yes, I’m evil Matti”.
Soome kultuuri eripärad
Üks reisi eesmärke oli näha elu läbi soomlaste silmade ning seda sai kuhjaga. Pikalt lobisemata kupatati kõik sauna. Osa vendasid aga jäid jälgima teleri ekraanilt otseülekandena nende sõnul mudaliiga hokit, sest vahet pole mis tasemel mängitakse – hoki on Soomes number üks. Ega ei lastud Kristerilgi liiga kauaks teleka ette seisma jääda ning tere öelda. Litter liigub kiiresti ning viisakusavaldusteks oli terve õhtu veel aega. Saunas aga võeti üles viisijuppe. Tuleb välja, et soomlastele meeldib väga laulda… ooperit – mida valjemini ja pikema häälekõla hoidmisega, seda uhkem. Laulude sõnum aga muidugi elu nautimine ja viinavõtt. Tuleb tunnistada, et esmakordselt Soomes oleval Kristeril oli ettekujutus soomlaste saunarituaalidest pisut teistsugune. Pigem midagi sinna kanti, et korralik vee uhamine kuumale kerisele, kõrged temperatuurid ja arutu vihtlemine. Ühtäkki olid leiliviskaja rollides aga Aleksander ja Krister ise. Soome vennad panid rõhku äärmiselt energilistele vestlustele. 5 ruutmeetrise leiliruumi igas nurgas omad teemad. Korralik kontrast Kristeri kogemusele Euro6-lt Šveitsist, kus saunakeskuses koos old Kariga istudes ja rahulikult vesteldes tulid kohale turvatöötajad ning eskortisid “liiga bravuurikad” mehed leiliruumist välja ning keeldusid edaspidi külma õlut müümast.
Pidu peab saama
Soome vennad hoiatasid külla saabunud eestlasi, et neil olid eelnevalt juba piletid ostetud vahetus läheduses HimosAreenal üles astuva kultusräppari Petri Nygård’i esinemisele. Ehkki Aleksandril ja Kristeril ei olnud algselt kavas suurt pidu teha, vaid pigem laupäeva hommikul kell 9 algavat eestseisuse koosolekut silmas pidades ennast värskemapoolsena hoida, siis otsustati ikkagi kohalikku kultuuri veel kogeda. Ühineti kohalike vendadega – kui juba kohale tulla, siis tuleb ikkagi asju kogeda. Läbi lumise ja jaheda Himose jalutades jõudis kamp suusakuurorti afterski mekasse. HimosAreena nimeline peosaal ning kõrval ka pisike karaokebaar. Osa vendasid, kes Petrit ikkagi näha ei tahtnud, läksid otsejoones karaoket laulma. Suurem punt ja I.R.O./P.R.O. tandem läksid uurima, miks see Petri Nygård’i nimi kohalikke irvitama paneb. Selgus, et artisti kirjeldamiseks on ilmselt õige termin “süldiräppar”, mis meenutab tugevalt meie enda bändi “Hellad Velled”. Petri repertuaaris oli lõbusa rütmiga hüppama panev lausroppusi ja ümber augu nalju sisaldav looming. Kohalikel oli nägu naerul ning tundus, et kõikide laulude refräänid olid ka peas. Seda näitas ilmekalt kuidas soome vennad tantsisid ja hõikasid vast kõige tuntuma laulu ajal kaasa “Jos et ois nössö, järjestää stripparit jatkoille, mut sä lähdet jo kotimatkalle, kun sä oot nössö“. Esinemise lõpetuseks lasti rahvale legendaarset Darude Sandstormi – klassika. Kuivõrd laupäevase koosoleku alguseks oli plaanitud ikkagi varajane kell 9:00 ning president Valtteri kavatses enne seda käia ära ka jääaugus, siis hakkas seltskond majakese poole kella ühe paiku tüürima.
Soomlased armastavad laulda
Kaks sammu HimosAreenalt eemale ja silmanurgas vilksatas kõrval asuv karaokebaar. Sealt tuli ka läbi astuda ja vaadata, kas varem sinna suundunud laululinnud veel lõõritavad. Nii see oligi. Väsimatud sellid andsid endiselt minna ja trumpasid üksteist pidevalt patriootlike ja südamelähedaste Soome lauludega üle. See ei ole CocoLoco Pärnu bermuuda kolmnurgas, see on kõrgem tase. Aga kõik saab ükskord läbi ning kogemuste võrra rikkamana võis lõpuks tagasi majakesse minna energiavarusid taastama.
Koosolek kui mini AGM
Nagu enne mainitud, siis kuna Valtteril oli kindel plaan enne koosolekut jääauku ronida 3 minutiks, siis oli teda üsna varakult juba kuulda askeldamas. Tund aega enne koosolekut ärgates oli näha, et president oli oma toimetused ära teinud, varajastel hommikutundidel saabunutele kosutuseks munad ja peekoni ära praadinud, võileivamaterjali viilutanud ning juba nautis ka varahommikust sauna. Kohusetundlik ja korrektne president on soomlastel. Aega edasi kerides, siis oligi käes eestseisuse koosoleku algus. Kell 9:00 oli üllataval kombel peaaegu kogu koosseis laua taga ning ca 15 minuti sees üksikuid hapude nägudega hilinejaid võeti vastu naeruga. Küll šerifid nende eest hoolitsesid. Miskipärast enam ei üllatanud, et paljudel vendadel algas koosolek vana hea tuttava purgi avamise heliga. Kui kerisel kivid kuumad, siis tuleb ju uhada peale. Koosolek algas traditsiooniliselt kiire egoringiga. Kuna graafiku järgi kella 17:00-ni kestva koosoleku pidamisega ei olnud kavatsust osalejaid liialt väsitada, siis tehti iga päevakorrapunkti järel sirutuspaus. Pauside ajal õnnestus Aleksandril ja Kristeril pisut raha jätta RTSF poodi, kuivõrd nende tootevalikus on huvitavaid militaar- või julgeolekuasutuste mõjutustega tooteid. Riideesemetele on peale õmmeldud niiöelda krõpsupadi, millele saab erinevaid pehmeid embleeme peale kinnitada. Nii sai kahepeale RTSF poest ostetud mõned mütsid, pusa, sokid – hea kraam. Aga siis, pärast veel reedel toimunud workshop’ide kokkuvõtvaid ettekandeid oodati ära see hetk milleks tegelikult Soome sõit ette sai võetud. Läbi hooaja on juttu olnud, et Kristeril on plaan RTI-sse kandideerida sügisel Maastrichtis toimuval RTI AGM-il. Nüüd siis on aeg dokumente vormistada ning muuhulgas kandidatuuri toetavat assotsiatsiooni otsida. Kui tavapärasem on pigem see, et kandidaadid korraldavad assotsiatsioonidega telefoni- või Zoomi kõne, siis žest tulla isiklikult naaberriiki kohale ja küsida toetust avaldas Soome vendadele muljet sõltumata nende poolt vastu võetavast otsusest. Siinkohal tänusõnad Aleksandrile, kes täidab I.R.O. ametit auga ja südamega ning toetab läbi oma kogemuste reisikirja autori, Kristeri, sirgjoonelist teekonda eesmärgi täitumise poole. Ilma Aleksandri toeta oleks kõnnitav rada looklevam ja konarlikum. Kandideerimise soovist teavitamine Kristeril tehtud, tunnustav “Riti-rati-ralla” vastu võetud, sai esimene proovikivi hea tundega ületatud. Soomlased lubasid Kristeri toetamist arutada pärast seda, kui külalised hakkavad kodu poole liikuma ning annavad oma otsusest teada enne, kui Tallinnasse jõutakse. Jätkusid piirkondade ettekanded ja tuleviku plaanid.
Ootamatu fotograaf
Poole koosoleku pealt hakkas saabuma lahkumisaeg. Toimus kingituste üleandmine ja vimplite vahetus. Soome vendadele jäeti paar pudelit RT Estonia GIN’i ning president Valtterile RTE läki-läki. Enne hüvasti jätmist aga grupifoto Himose suusanõlvade taustal… Vist kõige põhjanaabritele omasemal moel. Pildistaja leidmiseks hõigati naabermaja jakuzzis mõnulevaid kutte appi fotot jäädvustama. “Say no more” ja juba silkas mullivannist välja hüpanud noormees üle terassi piirde ning jäätunud lillepeenra tablerite poole käsi välja sirutatuna telefoni järele ja aisakellad ligi 30 mehe naeru saatel helisemas. Kas just vaatepilt mida sooviks näha, aga omamoodi huumor tõepoolest.
Aleksandri pass ja charteril osalemine
Algas teekond tagasi koju. Aega oli väga suure varuga ning kuna oli teada, et Aleksandri pass on jõudnud koos vend Kaupo Kongasega Tamperesse, siis sai suund sinna poole võetud. Küll aga Tamperest mõnekümne kilomeetri kaugusel oli põhjust pisut ärevust tunda – Kaupot ei saanud telefoni teel kuidagi kätte. Kõikvõimalike kanaleid katsetades tuli lõpuks välja, et Kaupo on koos vend Janar Tänakuga juba OT14 Tampere charteri koosolekul ennast sisse seadnud ning telefon majutuskohta jäänud. Lõpuks saadi ikkagi Janari kaudu teada passi ja charteri asukoht. Vahelepõikena tuleb ära mainida, et soomlaste RT14 on RT14 Saaremaa ristiklubi ning enamik vendasid, kes omal ajal Saaremaal klubi charterdasid, olid nüüd loomas OT14 klubi Tamperesse. Sellest ajendatult olid ka Kaupo ja Janar otsustanud kohale minna Soome vendasid austama.
Kiire vimplivahetus blacktie koosolekul
Jõudes kohale Tampere südalinnas asuvasse charterdamise paika oli tänaval juba ees ootamas uhkete medalite ja pinnidega kaunistatud mustas ülikonnas Kaupo, ümbrikusse pakitud pass näpu vahel. Dokument omanikule tagastatud tegi Kaupo ettepaneku tulla koosolekult läbi ja tere öelda. Kuna aega veel laevani oli piisavalt, siis otsustasid Aleksander ja Krister 15 minutiks OT14 koosolekult läbi astuda ja vimpleid vahetada. Jõuti korraks koosoleku kulgu segada ning maha istuda, kui saabus kohale ka Soome OT president koos teiste asjapulkadega. Väärikad presidendid käteldud, vimplid vahetatud, Kaupo ja Janariga pilt jäädvustatud, kingitusena limited edition OT14 charterdamise mündid saadud – nüüd oli vaid jäänud lühike kodutee.
Korraga palju ja kiiresti, vägev
Helsingis Boneless burgeris keha kinnitamise järel hakkas tekkima ka päris väsimus. Kõik kirjapandu toimus ikkagi 24 tunni sees ning lõpuks hakkas korraga kiiresti kogetu peas seedima. Kodu poole mööda merd vaikselt liueldes jätkus veel aega osta mõned karbid Sukulakut ning premeerida ennast jäätisega. Sel hetkel tulid ka RTSF presidendilt rõõmusõnumid. Soome RT esitab Kristeri kandidatuuri RTI juhatusse! Rahu südames ja rõõm hinges sai seiklus läbi kell 21:30.
Tänusõnad
Aitäh Aleksander reisiidee ja teostuse eest! Sellised kogemused rikastavad ja kinnitavad sageli korrutatavat fakti, et rahvusvaheline suhtlus annab lisaväärtust RT kogemusele. Need on hetked, mis nii-öelda annavad tagasi klubi liikmeks olemisele. Aitäh Kaupo ja Janar, et olite õigel hetkel õiges kohas ning valmis abistama hädas venda. Tänu sellele tekitasite võimaluse näha Tamperet ning vahvat charterdamiseks valitud koosoleku paika. Aitäh RTSF-ile meeldejääva ja sooja vastuvõtu ning abi osutamise eest eesmärgi täitmisel.