Eestseisus otsustas käesoleval hooajal koosolekutele lisada pikad ettekanded, mis on läbivalt inspireeritud tervise mitmekülgsetest tahkudest. Avapaugule kutsus president Klen Laus rääkima sertifitseeritud tervisecoachi, tõlkija ja kirjastaja Kris Leinatamme läbipõlemisest ja headest praktikatest sellega toimetulemiseks.
Läbipõlemine sõnastati ca 50 aastat tagasi ning seda saab lühidalt mõista kui kombinatsiooni pikaajalisest emotsionaalsest, füüsilisest ja vaimsest üleväsimusest mis tekib kui seatud kõrged ootused ja pingutused ei too soovitud tulemust.
Kõigepealt on mõistlik alustada olukorra hindamisest ning selleks andis Kris kümme küsimust ning 22 tundemärki. Kui koged oma töös emotsioonide kõikumist, keskendumisraskusi, pidevat väsimust, rõõmutust, seletamatuid tervise- ja/või unehäireid siis tasub võtta mõttepaus ning vaadelda oma elu lähemalt. Mõned seosed võivad olla loogilised, teised müsteerium.
Hea uudis on see, et esimesed lahendused on tegelikult lähemal kui võiks arvata. Esmalt vaata üle ja vähenda töökohustusi ning planeeri aega rohkem lõõgastumiseks. Koormuse vähendamine on hädavajalik, et füüsilisele kehale lisaks saaks ka närvisüsteem puhkust pidevast põgene-võitle seisundis olekust.
Sellest kohe järgmiseks on hea mõte leida sõber või inimene kellega saab südamest südamesse rääkida ning leida mõni endale sobiv mindfulness praktika sisemise rahu ja tasakaalu loomiseks (meenus kõlama jäänud tsitaat “Elujõulisele inimesele on ohvrimeelsus tundmatu”). Loodus ja loomad sobivad selleks kusjuures ka hämmastavalt hästi.
Samaaegselt on vajalik tõsta enda liikuvust, et saada energia käima ja luud-lihased-liigesed stressist tekkinud kangusest vabaks. Liikumise positiivset mõju on juba pikalt uuritud ning see on parim teraapia mõõduka depressiooni korral – parem tuju on seotud mitut moodi ajukeemia reguleerimisega, mis omakorda kannatab pideva stressi all elades. Stressitaseme langetamiseks on väga efektiivne ka kuumateraapia ehk eesti keeli saunas käimine.
Vältimatu on pöörata rohkem tähelepanu parematele toitumisharjumustele Siinkohal tõi Kris välja, et olulist rolli mängib vee tarbimise kogus ent samavõrd ka selle mineraalide sisaldus – tavaline kraanivesi viivat neid pigem kehast välja.
Täpiks i peal on loomulikult hea une roll. Esiteks selle piisav kogus aga ka kvaliteet, viimast mõjutavad positiivselt päevane liigutamine ja mitte väga hiline söömine (3 tundi vahet on soovituslik), negatiivselt kõikvõimalikud sinist valgust kiirgavad ekraanid tund-paar enne päevale punkti panemist.
Eespool mainitud küsimused ja sümptomid, täpsemad detailid toitumise ja tervisespordi osas ning mõned kasulikud viited infoallikatele on toodud eestseisuse 4. koosoleku protokolli kaasfailina.
Aitäh Kris Leinatammele silmaringi laiendamise eest väga väärtuslikul teemal!
