RTE uudiskiri annab Sulle ülevaate sellest, mis RT-maailmas toimub ja õige pea toimuma hakkab, millega tegeleb eestseisus, kus on käidud ja kuhu ilmtingimata minema peaks. Eesmärk on koondada see info sinu jaoks regulaarsesse kuukirja, et oleksid kõigega paremini kursis ning kõik oluline sõrmeviibutuse/kliki kaugusel.
Round Table Eesti 2022/2023 hooaja üldkoosolekuni on jäänud loetud nädalad. Sedapuhku korraldatakse AGM Haapsalus 9.-10. juunil. Welcome Party toimub Hestia Hotel Haapsalu Spa majutusasutuses ning laupäevane koosolek ja õhtune gala Kaluri klubihoones.
AGM-i süda on Hestia Hotel Spa. Majutust saab broneerida hotelli kodulehel või Booking.com’i kaudu.
REEDE, 9. juuni
Registreerimine 14:30-17:00
Õhtusöök 19:00
Welcome Party: kangelased ja muinasjutt 20:00
LAUPÄEV, 10. juuni
Hommikusöök 7:30-10:00
Koosolek 10:00-14:00
Lõuna 14:30-15:30
RTE ja LCE gala 19:00
Täpsemat teavet leiad agm.rte.ee, registreeri end siin!
Mai uudiskirjas keskendume asepresidentide kõrvalt teisele eestseisusesse pääsemise duellile. Vaja on täita ära laekuri positsioon ja selleks on meil kaks suurepärast kandidaati – Hannes Ilves (RT1 Tallinn) ja Jüri Klaassen (RT5 Tallinn NORD).
Vend Hannes kirjeldab ennast järgmiselt. Olles esimest aastat liikumises ja samas ka RT-1 laekur, oleks midagi nagu justkui puudu. Sain kinnitust, et selline arvepidamine minule sobib ja seega kandideerin eestseisuse laekuriks. Rahadega ümberkäimine on minule igati meeltmööda.
Olen 36. aastane, pea 10 aastat abielus, kahe poisi isa. Vabal ajal reisin ja tegelen spordi ning kalapüügiga. Kalkuleerimist vajavad ka minu igapäevased toimetused, milleks on ehitussektor siin- ja sealpool lahte.
Vend Jüri võttis vaevaks endast kirjutada järgmist. Eluaastaid 33 ja koduklubiks RT5 Tallinn NORD. Liikumises saab selle hooajaga täis teine aasta. Koduklubis pean sel aastal laekuri ametit. Elukoht asub Haapsalus ja kodus on peale minu peatselt poolduv elukaaslane ja üks poeg. Lisaks sellele paar väiksemat pudulojust. Tööalaseid asju ajan energeetikasektoris.
Mõte eestseisusesse laekuriks kandideerimiseks pandi mulle pähe kallite klubivendade poolt, keda paelus eeskujulik maksekäitumine ja oskus numbritest aru saada. Minupoolne otsus end kandidaadiks esitada sündis pärast eelnevate hooaegade eestseisuse laekuritega konsulteerimist. Esimese asjana sai nendest jutuajamistest selgeks see, et RTE rahaasjad on eeskujulikult korras ja teiseks see, et oma kogemuste ja oskuste najal saaks ma selle ametiga hakkama. Oma viimasel kümnel tööaastal on olnud mul võimalus koostada ja juhtida suuremaid ja väiksemaid eelarveid, raha vastutustundlikult kasutada ja eelarvetest kinni pidada. Isiklikes rahaasjades on samuti kõik korras ja võlgu olla ei meeldi. Meeldivad igasugused numbrid (eelkõige araabia) ja oskan nendega ringi käia.
Olles ennast Round Table liikumisega sidunud, saan aru, kui suur on selle organisatsiooni potentsiaalne väärtuspakkumine mulle. Soovin omalt poolt eestseisuses laekuri ametit pidades midagi ka organisatsioonile vastu anda, antud juhul oma aja ja oskuste rakendamist selles rollis. Teisalt näen ka eestseisuse töös osaledes võimalust noore liikmena elada rohkem organisatsiooni tegemistesse sisse ja teha ka ennast teistele vendadele tuttavamaks.
17. mail kutsus eestseisuse laekur Risto Kriik (RT11) kokku Round Table Eesti fondi Stipendiumikomitee, et vaadata läbi selle hooaja seitsme heategevusprojekti taotlused ning jagada projektide vahel ära 5000 euro suurune toetus.
BeerGardenis korraldatud koosolekul oli 15 osalejat, kellest otsustajate ringi kuulusid järgmised klubide presidendid ja toetajad: Marko Sverdlik ja Tõnis Vahesaar (RT1), Tendo Lindvest (RT2), Priit Joosepson (RT3), Priit Koff (RT4), Tõnis Kuusk (RT5), Ardo Lünekund (RT6), Hardi Tamme (RT9), Sven Kannistu (RT11), Kristo Putnik (RT14) ja Oliver Pets (RTE president).
Koosoleku käigus avaldasid osad vennad soovi toetada projekte ka isikliku panusega. Tõnis Vahesaar (RT1) toetas fondi väliselt 100 euroga Emmaste õpilaste koolireisi ning tegi ülekande Hiiumaa vendadele otse. Klen Laus (RT1) ja Ardo Lünekund (RT6) suurendasid fondi poolt välja jagatavat summat vastavalt 500 ja 250 euroga. Stipendiumikomiteel läks jagamisele seega kokku 5750 eurot ning toetus makstakse välja kõikidele projektidele järgnevates summades:
1. RT1 – Eestis elava Ukraine pere toetamine – 770 eurot
2. RT3 – Karolini kooli toetamine – 385,03 eurot
3. RT3 – Naistevarjupaiga remont – 1006,78 eurot
4. RT4 – Emmaste õpilaste koolireis Tartusse – 443,90 eurot
5. RT7 – Noore golfineiu toetamine – 824,73 eurot
6. RT9 – Järvamaa haiglasse lastesõbralike tingimuste loomine – 1000 eurot
7. RT11 – Läänemaa naiste tugikeskuse psühhoteraapia seansside korraldamine – 1319,94 eurot
RT14 Kuressaare vennad pidasid 15. aprillil enda klubi 11. sünnipäeva. Päev algas vibulaskmisega Hiievälja viburajal, Leisi kandis ja lasti 3D loomatopiste pihta. Vibulaskmise võitis Janar Tänak (RT14). Peale vibulaskmist sõideti tagasi Kuressaarde, kus juba kell 14.30 algas René eestvedamisel korraldatud Round Table Eesti ajaloolise dokumentaalfilmi “Nullist-RTE” linastus Thule Kinos. Kava järgi kell 19.00 algas aga pidulik õhtusöök Kuressaare kindlusest edelas, jahisadamas paiknevas restoranis “Hafen”. Ülimaitsvad toidud otse merest ja tore seltskond lõid mõnusa õlg-õla tunde. Meenutati seiku kuidas “omal-ajal-oli” (11 aastat tagasi) ja kuidas pandi alus sellisele vahvale klubile nagu seda on RT14. Mõned meeldivad sõnavõtud klubi auks ja kiituseks ja siis õhtu krooniks RT14 presidendi Kristo Putniku standup/sõnavõtt, mille ettevalmistused käisid tihedas koostöös tehisintellektiga: “Tere kallid klubiliikmed ja tänased külalised! Täna tähistame meie klubis järjekordset sünnipäeva ning ma pean ütlema, et ma olen tõeliselt üllatunud, et suutsime jälle kord kokku tulla, eriti arvestades meie liikmete passiivsust ja ükskõiksust. Ma mõtlen, kui me poleks sünnipäeva tähistamist korraldanud, siis tõenäoliselt veedaksime täna õhtu ikkagi lihtsalt kodus vedeledes ja midagi mitte tehes. Aga siin me oleme, kõik koos, et tähistada veel üht klubi aastapäeva. Ja kui ma ütlen “kõik koos”, siis ma mõtlen muidugi neid paar inimest, kes suutsid tulla ja mitte lihtsalt tagasi lükata meie kutset kui midagi täiesti mõttetut. Ma olen tõeliselt uhke meie klubiliikmete üle, sest me oleme nii ükskõiksed, et isegi kui keegi meist kaob mõnda aega ja ei ilmu klubi koosolekutele, siis me lihtsalt eeldame, et nad on surnud ja ei vaevu küsimagi nende kohta. Aga täna ei taha ma rääkida ainult meie klubiliikmete passiivsusest ja ükskõiksusest, ma tahan mainida ka meie täna siinviibivaid külalisi. Ma pean ütlema, et ma ei tea, mida teie siin teete, aga teie olete kindlasti julged inimesed, et tulla meie klubisse tähistama midagi nii mõttetut nagu sünnipäev. Ma tänan teid, et tulete siia meiega koos aega raiskama ja veenduma, et meil pole midagi kasulikku teha, kui mitte ainult tarbida alkoholi ja süüa ebatervislikku toitu. Ma olen kindel, et see on üks kogemus, mida te ei unusta niipea. Lõpetuseks, ma tahaksin öelda, et kuigi meie klubiliikmete passiivsus ja ükskõiksus on murettekitav, siis meie võime kestma jääda ilma oma mainet kaotamata on midagi, mille üle me võime uhked olla. Seega, laske meil tähistada veel üht klubi aastapäeva, ehk järgmiseks aastaks on meil veidi rohkem julgust midagi teha!”
Tehisintellektiga võistles sõnasepp Kaupo Kongas, kes oli päeva jooksul üsna palju häid tooste kuulnud ja klubi ühe asutajaliikmena täpselt teadis, kuidas RT14’s asjad käivad. Õhtule pani aga punkti ööklubis “Diva” esinenud laulu- ja pillimees Koit Toome. RT14 auks ja kiituseks jagasid “Diva” näitsikud kõigile külastajatele kihisevat vahujooki ja Karl Putnik (RT14) oli Divasse nö Round Table VIP nurga orgunninud.
Samal ajal, kui saarlased oma päeva nautisid, võttis hoogu ka RT5 Tallinn NORD 555. koosolek ning klubi sünnipäeva tähistamine. Enne koosolekut käisid vennad Paljassaares angaaris rauda tagumas. Tagumise käigus selgus,et sepatöö on üks füüsilist pingutust nõudev tegevus ja samuti oli tähelepanuväärne see,et kui vennad kuumade ja hõõguvate metallvarrastega mööda töökoda kõndisid ning keegi üksteisele suuremat viga ei teinud. Kogu selle mehisuse, kuumuse ja valatud higi koostoimel sündisid RT5 vendade tegevuse tulemusel erinevad metallist esemed – konksud, piigid, nagid jne.
Õhtut jätkati kauni merevaatega Rohuneeme Kapteni majas, kus koosoleku laua taha istus 13 venda-külalist.
RTE toimetaja Oliver Matkur (RT3) on kirjutanud, et 20. aprillil kiskus Laitse Rallipargis asi väga tõsiseks. RT15 vennad korraldasid kardivõistluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kõige kiirem Tabler kartauto roolis. Ilm oli kevadiselt jahe ning aitas nii mootorite temperatuuri kui ka Vendade keevalisi tundeid jahutada. Kiivrid pähe, prillid ette, kindad kätte ja nii läksidki mootorisportlastest Tablerid oma kartides esimesele nö. soojendusringile rajaga tutvuma. Peale esimest 8 minutilist sõitu väljuti kartidest kätevärinal. Kurvid on Laitse rajal järsud ja neid on üsna palju. Pidevad tagasipöörded vasakule-paremale kurnasid ennekõike rallimeeste käsi ja ka kiirus ei olnud liiga suur. Selge eelis oli neil vendadel, kes olid varem kardiroolis istunud ja oskasid kurve läbida nii, et kiirus väga ei vähenenud. “Korraks gaas maha, pidurit mitte vajutada, rooliga kerge nõks ja siis uuesti põhjagaasiga”, teadsid vilunumad vennad peale soojendusringi rääkida. Toiduarmastajad teadsid aga kiruda, et kurvis ei saa pidama ja sirgel ei saa vedama.
Võistlus peeti kahe sõiduna. Stardikohad loositi mütsi sees olevate lipikute abil nii nagu seda teevad Tablerid. Parima ringiaja sõitis ja kokkuvõttes võitis Kristjan Penjam (RT15). Teise koha saavutas Kaspar Aruvee (RT5 peatatud) ja kolmanda koha kibedast karikast pidi jooma Priit Pihlakas (RT15). Mõneti arusaadav miks korraldasid selle kardivõistluse just RT15 vennad. Võimaluse tegevtableritel särada, andis kardiroolis metsikut kiirust näidanud, kuid viisakalt viimasele kohale sõitnud Leho Nõlvak (RT2 Old). Kuna kardivõistlus peeti sel korral kahe sõiduga, siis liideti ja lahutati kahe sõidu tulemused kokku ja saadi sellised vastused:
1 – Kristjan Penjam, 50 punkti
2 – Kaspar Aruvee, 33 p
3 – Priit Pihlakas, 33 p
4 – Risto Kaalma, 24 p
5 – Uku Järg, 18 p
6 – Priit Uba, 12 p
7 – Tõnis Kuusk, 12 p
8 – Rene Sildvee, 12 p
9 – Lauri Jaakson, 6 p
10 – Leho Nõlvak, 2 p
Round Table Eesti 4. discgolfi meistrivõistlused toimusid seekord Põhja-Eestis. Asukohaks imeilus Järve talu Discgolfipark ja ürituse korraldajaks RT5 Tallinn NORD. Järgnevalt kirja pandud peakorraldaja Tõnis Kuuse meenutused.
Ülimalt suvisel maikuu teisel laupäeval said kokku Järve talu Discgolfi rajal vennad, kellel kõigil oli ainult kaks eesmärki. Juua mõned õlled ja võita Round Table Eesti Discgolfi Meistritiitel.
Et teha võistlused võimalikult võrdseks, siis sai enne võistluste algust tehtud ka koolitused Eesti parimate poolt. Tehnikat aitasid osalejatel lihvida meeskondlike maailmameistrivõistluste medalistid Siim Isup ja Henar Ruudna. Umbes tunnise koolituse järel võib kindlalt öelda, et tase muutus ühtlasemaks, algajamad vennad võitsid visetes juurde kümneid meetreid ja kogenud mõnekümneid sentimeetreid. Olen ka kindel et täpsus kõigil paranes.
Koolitus tehtud, õpitud kuidas visata ühelt poolt, teiselt poolt ja ka korvi, siis saigi alustatud. Vennad nelja-viiestesse gruppidesse ja metsa vahele rajale laiali. Esimene asi, mis hakkas raja peal olles selguma, oli see, et metsas on palju rohkem puid ja oksi, kui oleks alguses osanud arvata. Tõnis Kuusk küsis peaaegu iga viske eel, et mis teised pakuvad, milline puu seekord ketta teekonnale ette jääb. Enamasti oli vastuseks: “See mis kõige lähemal asub”. Kui 18 korvi sai läbi mängitud, siis olid selged tõsiasjad, et ketastele meeldivad mitte ainult puud metsas, vaid ka ainsad puud keset põldu ja kõikvõimalikud veekogud, lisaks, et kui discgolfi tõsiselt mängida, siis järgmisel päeval on päris paljud uued lihased valusad. Sellest kõigest võib juba järeldada, et siinkirjutaja ei kuulunud võistluse parimate hulka.
Aga hea meel on tõdeda, et Round Table parimad Discgolfis on ikka väga head. Esinelik mahtus ainult nelja viske sisse. Siinkohal ongi hea mainida ära, et sel aastal jäid kolmandat kohta jagama Kaspar Aruvee(RT5) ja Priit Lumi(RT5 külaline) 71 viskega. Teisele kohale tuli Krister Vellet(RT6) 70 viskega. Ja järgmiseks aastaks ajaks sai kiitlusõiguse omale RTE Discgolfi 4. Meister Mihkel Väli (RT11) kes tegi raja läbi 7 üle pari, ehk 67 viskega.
Lisaks üldvõitjale, selgitasime välja ka parima naiste arvestuses, kus oli ülimalt suur konkurents meie ainsa osaleja jaoks, võideldes iseendaga, et rajad edukalt lõpetada. Sellega sai suurepäraselt hakkama ja naiste arvestuse võitis Polina Mattisen.
Haapsalu Mõõk tuli varasema rändauhinna Antti Ämbri asemele, kui RT11 Haapsalu klubi oli kolmel järjestikusel hooajal RTE kõige aktiivsem klubi.
Kiigates ajalukku, siis RTE-le kingiti Antti Ämber RT Soome 1993/1994 hooaja sekretäri Antti Korpeala (Kokemägi 106) ja presidendi Ali-Veli Starcke (Kokemägi 106) poolt. Auhina võitis RT11 Haapsalu endale päriseks 2021/2022 hooaja aastakoosolekul Stockholmis ja annab Haapsalu Mõõga liikumisse rändauhinnaks 2022/2023 aastakoosolekul Haapsalus.
Haapsalu on linnana väga pika ajalooga, kus asub üks Eesti paremini säilinud keskaegseid linnuseid, mille tänavatelt ja käikudest ei puudunud ka muistsed rüütlid oma turviste ja mõõkadega. Lisaks on alates 20. sajandi teisest poolest olnud Haapsalu Eesti vehklejate meka ja Haapsalu sportlased on läbi aegade võitnud tiitlivõistlustelt korduvaid kirkaid medaleid. Sellest tulenevalt otsustas RT11 Haapsalu klubi nimetada uue rändauhinna nimeks Haapsalu Mõõk.
Kuna haapsallased on olnud läbi ajaloo Vabariigi ühed parimad mõõgavennad, soovitakse seda oskust ka ülejäänud liikumisele edasi anda. Võites enda klubile Haapsalu Mõõga, kingitakse eelmise võitja klubi poolt mõõgaga kaasa pudel vahuveini. Võitjaklubi peab oma teraga ümberkäimise oskuste demonstreerimiseks ühe viipega vahuveini pudelil pea maha lööma. Legend räägib, et ebaõnnestumisel pidavat järgmisel hooajal klubi tabama märksa kehvem osalusprotsent.
“Haapsalu Mõõga” statuut
1. Haapsalu Mõõk on RT11 Haapsalu klubi poolt Round Table Eestile 2022/2023 hooaja aastakoosolekul kingitud rändauhind pärast varasema auhinna Antti Ämbri enda valdusesse võitmist. Nii Antti Ämbri kui ka sellele järgneva Haapsalu Mõõga eesmärgiks on RTE klubide vahelise rändauhinnana tõsta klubide aktiivsust.
2. Haapsalu Mõõk on igavesti rändav auhind, v.a. juhul, kui pärast auhinna kahekümnendat väljaandmist õnnestub samal klubil saada Haapsalu Mõõk enda valdusesse kolmel järjestikusel aastal. Viimasel juhul on vastaval klubil au panna välja järgnev rändauhind, mis oma statuudilt sarnaneb käesolevaga.
3. Võistlusest võtavad osa kõik RTE klubid, mis on saanud charterkirja enne RT hooaja algust. RT hooaeg on aastakoosolekust kuni järgmise aastakoosolekuni.
4. Haapsalu Mõõga saab aastaks enda valdusse klubi, mille liikmete keskmine osavõtuprotsent on hooaja jooksul kõrgeim.
5. Klubi liikme osavõtu hulka arvestatakse tema poolt klubi liikmena külastatud, kas oma või teiste klubide regulaarsed koosolekud. Kui klubi liige on mõjuvatel põhjustel ajutiselt vabastatud klubi tegevusest, ei võeta seda perioodi ja sel ajal koosolekutel osalemist arvesse. RTE Eestseisuse koosolekutel osalemine arvestatakse klubi liikme osavõtu hulka, v.a. kui liige kuulub RTE Eestseisusesse.
6. Klubi regulaarseks koosolekuks loetakse klubikoosolekut, mis toimub matriklis või muus vormis väljakuulutatud aegadel ja mille toimumise kohta on toimetatud protokollid RTE Eestseisusele. Juhul, kui klubi regulaarsete koosolekute arv aastas on alla 16 ei ole klubil võimalik Haapsalu Mõõka enda valdusesse võita.
7. Kui kahel või enamal klubil on sama keskmine osalusprotsent pärast osalusprotsendi ümardamist sajandikeni, tunnistatakse Haapsalu Mõõga võitjaks suurema liikmete arvuga klubi. Klubi suurus on tema liikmete arv aastakoosolekule eelneva nädala alguseks.
8. Haapsalu Mõõk antakse hea tava kohaselt võitja klubile üle koos pudeli vahuveiniga RTE aastakoosolekul. Võitja otsustab aastakoosolekule eelnev RTE Eestseisuse koosolek RTE Eestseisusele aasta jooksul laekunud protokollide põhjal.
9. Käesolevas statuudis on põhikirjas ettenähtud korras võimalik teha muudatusi, mis hakkavad kehtima järgmisest RTE hooajast, kuid tingimusel, et need muudatused kiidavad heaks rändauhinna välja pannud RT11 Haapsalu klubi liikmed või selle puudumisel RTE Eestseisus.
Eestseisuse liikmed olid ka aprillis erinevatel klubidel külas. Jagame mõningaid hetki külaskäikudest.
President Oliver külastas Hiiumaa vendasid. Tallinnast käisid saareelu kaemas ka RT5 vennad Tõnis Kuusk ja Aleksander Ottokar.
Sekretär Krister külas I.R.O. Kristjan Adamsoni koduklubis RT2 Tallinn. Koosolek toimus BeerGardenis ning sellele eelnes pikk ettekanne Pronksi tänava kaevikutes.
Asepresident Klen külastas koos sekretär Kristeriga aprillis RT3 Tartu koosolekut.
RT9 Paide leidis tee aga Tallinna vanalinna, kus koos RT11 Haapsalu vendadega korraldati rahvarohke ühiskoosolek. Eestseisuse liikmete esindatus oli 50% koosseisust.
Toimetaja Oliver sai RT7 Tallinn vendadega kokku nostalgilises Tallinna Linnahallis.